Signe Ratso rääkis usutluses "Aktuaalsele kaamerale", et Euroopa Liidu eksport Venemaale võiks seetõttu 4 miljardi euro võrra aastas suureneda, kuid lihtsustub ka import, näiteks puidu sissevedu.

"Tingimused paranevad selles mõttes, et Venemaa on lubanud oma tollitariife alandada, või on sidunud siis tasemel, mis on madalam praegusest. Kindlasti on kasulik ka see, et Venemaa võtab üle kõik WTO lepingud oma seadusandluses, mis tähendab siis palju paremat ja kergemini prognoositavat tulevikku;" ütles Ratso.

Ametnik meenutas, et Venemaa on ainus suurriik, mis tänaseni ei kuulunud WTO-sse. Kui Venemaa saab WTO liikmeks, on ta riik, mille arvamusega tuleb kindlasti arvestada: Samas on WTO-s otsused konsensuslikud, mis tähendab, et kõigil riikidel nende suurusele vaatamata on vaid üks hääl.

WTO läbirääkimistel Ukrainaga on Ratso sõnul lõppenud vabakaubanduslepingut puudutav osa. Kuna see on vaid osa laiemast lepingust, läheb Ukraina saamiseni WTO liikmeks veel aega. Majanduslikus mõttes võib aga öelda, et Euroopa Liidu ettevõtjate tulud Ukraina turust on isegi suuremad kui vastupidi.

"Praegu ikkagi Euroopa liidu kasvuprognoosid on suhteliselt madalad, aga kasv on koondunud pigem Aasiasse ja Ladina-Ameerikasse. Siis kindlasti nendel turgudel peaks olema potentsiaali, eriti arvestades seda, et käesoleva aasta 1. juulil kehtestus Euroopa Liidu ja Lõuna-Korea vahel vabakaubandusleping. Lõppjärgus on kaubandusläbirääkimised ka iIndiaga mis on väga suur turg," rääkis Ratso.