Seda, et tehismüra mereelukaid häirib, on hakatud tõsisemalt aduma alles viimastel aastatel. Bristoli ja Exeteri ülikooli teadlased Matt Wale, Andy Radford ja teised mängisid krabidele ette laevamüra salvestist. Analüüs näitas, et krabide ainevahetus müra peale kiirenes. See aga on stressi märk, vahendas ERRi teadusportaal.

Selgus ka, et mida suurem krabi, seda tugevamalt müra talle mõjus. Uuringu autorite sõnul ei ole müramõju ja isendi suuruse vahel seesugust seost varem avastatudki.

Ajakirjas Biology Letters avaldatud tulemused peaksid mõtlema panema nii looduskaitsjaid kui ka krabipüüdjaid. Ka krabide ja muude koorikloomade kasvandustes võiks autorite arvates mõelda mürareostuse vähendamisele, sest liigne mürastress võib loomade kasvu pidurdada.