Eesti osales koos Soomega Prantsusmaalt soetatud radari hankes ja sai tänu koostööle kaks radarit ühe hinnaga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kui Soome ostis kokku 12 samasugust radarit, siis õhuväe ülema kinnitusel piisab Eestile kahest. Lisaks on Eestil ka kolmas, juba kümmekond aastat töötav Kellavere radar.

Uus radar näeb väidetavalt 470 kilomeetri kaugusele ja 30 kilomeetri kõrgusele, näidates ära õhusõiduki kiiruse, kõrguse ja lennusuuna.

"Eesti õhuvägi töötab koostöös liitlastega. See radar ja selle radari info ja selle toodetud õhupilt on ühendatud ööpäevaringselt NATO integreeritud õhukaitsesüsteemi ja reaktsioon toimub vastavalt NATO protseduuridele. Saksamaal olev juhtimiskeskus tõstab vajadusel üles Leedus paiknevad õhuturbe hävitajad ja sihtmärk kõigepealt tuvastatakse ja siis käitutakse vastavalt protseduuridele," ütles Eesti õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien.

Kaitseminister Urmas Reinsalu rõhutab, et Eesti sai 22 miljoni euro eest oma riigi jaoks hea tehingu.

"Väga tähtis on eelhoiatus, et me teame, mis toimub nii meie õhuruumis kui õhuruumiga piirnevatel aladel. Need radarid võimaldavad seda teadmist meile ja see teadmine võimaldab meil teha otsuseid lühikese aja jooksul," lausus Reinsalu.

Kolonel Tarien ütles, et ühelgi riigil ei ole sellist radarkatet, kust päris väike lennuk puulatvade kohalt lennates üldse läbi ei tuleks. "Kui inimene väga hästi teab radarkatet, siis sellise väikese lennukiga puulatvade vahelt on võimalik igasse riiki sisse lennata. Aga  tänu sellele radarile on nüüd Eestisse tunduvalt raskem sisse lennata," nentis ta.