Viimaste kuude ebakindlus naftaturul on toonud kogu maailmas kaasa kõrgema bensiini- ja diislihinna. Eestis on valitsus üritanud olukorda leevendada maisse plaanitud aktsiisitõusu ärajätmisega ja kütusevarude kasutuselevõtuga. 

Peaminister Kristen Michal (RE) loodab, et Iraani sõjas leitakse lähiajal lahendus, kuid praegu ei oska keegi ennustada, milline võib olla hinnasurve aasta teises pooles. Seetõttu pole tulevikus välistatud ka kütuseaktsiisi langetamine. 

"Üle nädala me majanduskabinetis arutame olukorda ja ma arvan, et sama teevad teised riigid. Ma ei välista, et jälle kahe nädala pärast hindame olukorda ja teeme järgmised otsused. Kindlasti hoiame silmad lahti, sest valitsus ei tee kindlasti nii, et ta paneb kapiukse kinni ja enam selle peale ei mõtle," rääkis Michal.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo (RE) on peaministriga sama meelt.

"Eks väga palju, mis tulevik ju toob, on ikkagi ennustamatu. Me ei tea, mis saab Hormuzi väinaga, aga selge on see, et me valitsuses regulaarselt vaatame üle, mida teevad naabrid, kuidas on meie majanduse konkurentsivõime. Midagi välistada ega lubada hetkel ei saa," lausus Keldo.

Samas ei ole kõik ministrid võimalikule aktsiisilangetusele avatud.

Rahandusminister Jürgen Ligi (RE) sõnul on valitsuse senised sammud olnud piisavad. Kütusenappuses maailmas pole tema arvates mõistlik mingite trikkidega hinda alla suruda ja kunstlikult nõudlust tagant tõugata. 

Ligi lisas, et kuigi Läti tegi möödunud kuul ajutise aktsiisikärpe, siis on nende kütusehind kallim kui Eestis.

"Aktsiisiosa on ju summa. Ta ei ole protsent. Kui kütusehind läheb kolmekordseks, siis aktsiisisumma jääb sinna ikka ja selle alleshoidmine on eluliselt vajalik eelarvetele, mis kõigil on probleem," sõnas Ligi.

Valitsus arutas muuhulgas transpordiameti ja Rail Balticu juhiga, kuidas on kõrgem kütusehind mõjunud hangetele. Praegu mingit märkimisväärset kallinemist näha pole, kuid ka siinpuhul kaalutakse olukorra halvenedes leevendussamme.