"Inimesi ei tasu kasumitega hirmutada. Kui see tundub suur, siis seal taga on alati mingi seletus," ütles Ligi.

Samuti ei tulene see tema sõnul aasta alguse kõrgetest elektri hindadest. "Elektri hind oli kõrge jaanuaris ja osas veebruarist. Märtsiks olid hinnad juba väga madalad ja seal on nad ka praegu. Üldine hindade trend on allapoole," ütles Ligi.

Eesti Energia põhiprobleem on tema sõnul see, et kapitali struktuur ei võimalda piisavalt investeerida ja saada hinda püsivalt madalaks. "Sellele on abiks need struktuuri muutused, mida me oleme läbi viinud ja mis hakkavad tänavusest tööle," sõnas rahandusminister.

"Igatahes rahas see ettevõte ei suple, investeerimisvajadused on väga suured. Ja võin öelda ka, et elektri hinna olukord on üle aastate paranenud ja mitte midagi katastroofilist. Jaanuari hindade põhjal mingisuguseid suuri riiklikke tegevusi nõudnud inimesed olid ikkagi silmakirjalikud," rääkis ta.

Peaminister Kristen Michal ütles, et Eesti Energia kasum läheb riigieelarve kasutusse.

"Eesti Energia on suhteliselt lihtne. Kui seal midagi üle jääb, siis me võtame selle kõik ära. Selle eest maksame pensionid, peame üleval rahvusringhäälingut, paneme kaitseväkke, haridusse," sõnas Michal.

"Kui Eesti Energia saab ka suuremat tulu tingituna sellest, et energiahinnad on hetkeks kõrgemad, siis see läheb meie kõigi ühiste huvide jaoks, teede ehitusest kuni koolide pidamiseni," märkis peaminister.

Samas viitas Michal, et Eesti Energia puhaskasum on aasta võrdluses vähenenud.

Eesti Energia kontserni müügitulu oli esimeses kvartalis 566 miljonit eurot, kasvades kaheksa protsenti ning kulumieelne ärikasum EBITDA 119 miljonit eurot aastase kasvuga viis protsenti.

Kulumieelse ärikasumi kasv peegeldab jooksva äritegevuse tugevust – kõrgemad turuhinnad  jaanuaris ja veebruaris võimaldasid kasumlikumalt elektrit toota ning turule pääsesid lisaks taastuvenergiale ka põlevkiviplokid, teatas kontsern.