Aeglane majanduskasv ja kasvavad kulutused hoiavad riigi rahanduse sügavas defitsiidis. Halb majandusolukord nõrgestab riigi rahandust, süvendab puudujääki ja kiirendab riigivõla kasvu.

Ministeerium eeldab, et praegune majanduskasv ei suuda vähendada valitsussektori puudujääki ning riigivõlg kasvab juba sel aastal üle 91 protsendi SKP-st. Veel eelmisel aastal oli see 88 protsenti SKP-st. Olukord ei parane ka järgnevatel aastatel ning 2030. aastaks jõuab riigivõlg 99,3 protsendini SKP-st, vahendas Yle. 

Energiahindade tõus kahjustab sel aastal ka Soome eksporti. Investeeringud seevastu suurenevad peamiselt kaitsehangete, aga ka energia- ja tehnoloogiapöörde tõttu. Elamuehitus ei peaks sel aastal kehva nõudluse tõttu elavnemise märke näitama.

Valitsemissektori puudujääk oli eelmisel aastal 3,4 protsenti SKP-st, sel aastal kasvab see 4,6 protsendini. Kiire kulutuste kasv ja aeglane tulude kasv hoiavad puudujäägi samal tasemel kuni kümnendi lõpuni. Intressikulud kasvavad kiiresti ning seetõttu ulatub puudujääk ka 2030. aastal ligi 4,4 protsendini SKP-st

Järgmisel ja ülejärgmisel aastal peaks majanduskasv jääma 1,7 protsendi juurde. Kui naftahinnad langevad, peaks majanduskasv järgnevatel aastatel kiirenema.