Euroopa ei tooda piisavalt kütust ning peab puudujäägi katma sisseveoga. Sõda Lähis-Idas on aga katkestanud olulised kütusetarned Euroopasse. 

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles kolmapäeval, et konflikt maksab EL-ile kõrgemate energiakulude näol iga päev 500 miljonit eurot. Euroopa lennujaamad võivad seista silmitsi reaktiivkütuse puudusega, varude suhtes valitseb aga teadmatus. 

"Euroopas on meil kohustused mais ja juunis, mis edasi saab, on raske ennustada. Strateegilisi reserve on, kuid pole näha, kui palju on välja võetud," ütles transpordifirma DHL tegevjuht Tobias Meyer.

EL-i võimud ei tegutse täielikus teadmatuses, sest teave valitsuste nafta- ja gaasivarude kohta on üldiselt läbipaistev ja ajakohane. Siiski on nii-öelda pimedaid alasid, mis ei võimalda ametnikel puudujääke tuvastada. 

Eelmisel kuul toimunud kõrgetasemelisel tippkohtumisel juhtisid Belgia, Hollandi ja Hispaania ministrid tähelepanu neile lünkadele, kutsudes EL-i üles koordineerima reaalajas seiret ja analüüsi, eriti rafineeritud toodete osas, kirjutab Politico. 

"Meil on gaasi ja nafta kohta väga piiratud turuteadmised ja -andmed," ütles üks Euroopa energiaministeeriumi ametnik. 

EL tugineb pakkumise taseme hindamisel peamiselt oma ametlikule statistikateenistusele. Enamik varusid asub aga hajutatult erinevates sektorites ning ettevõtted ei ole valmis avaldama tundlikke äriandmeid, mida nad ei ole seadusega kohustatud esitama. 

"Ideaalses maailmas oleks meil juurdepääs täiuslikule teabele. Aga lõppkokkuvõttes on see täpselt nii hea, kui hea on meile antav teave," ütles üks komisjoni ametnik. 

Komisjon ise on tunnistanud infosulu olemasolu. "Muidugi tahame saada parema ülevaate kütuseolukorrast EL-is. Me töötame selle kallal, aga on veel vara öelda, kuidas see hakkab toimima," ütles komisjoni pressiesindaja Anna-Kaisa Itkonen. 

Kõige keerulisem on jälgida rafineeritud toodete, nagu diislikütuse, bensiini ja reaktiivkütuse, olemasolu. "Eraettevõtted ei tahtnud infot jagada," ütles üks energeetikaministeeriumi kõrge ametnik. 

Andmefirma Kpler toornafta analüütik Homayoun Falakshahi tõdes, et neist kõige suurem teadmatus valitsebki lennukikütuse suhtes. Andmed pärinevad suures osas ettevõtete vabatahtlikest avalikustamistest ning läbipaistvuse puudumine on kooskõlas jätkuvate lahkarvamustega selle üle, kui palju lennukikütust Euroopal alles on.