Tarbijahinnad kasvasid aastaga 3,3 protsenti

Statistikaameti esialgsel hinnangul tõusis turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks aprillis aasta varasemaga võrreldes 3,3 protsenti.
Võrreldes märtsiga kerkisid tarbijahinnad 0,9 protsenti. Statistikaamet märgib, et tegemist on kiirhinnanguga, mis aprilli hindade kohta laekuvatel andmetel täpsustub.
"Esialgsel hinnangul on aprilli indeksi tõusu taga peamiselt diislikütuse ja bensiini kõrged hinnad, mille on põhjustanud sõjalised konfliktid Lähis-Idas," sõnas statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski.
Täielikud aprilli tarbijahinnaindeksi andmed avaldab statistikaamet reedel, 8. mail.
Ökonomist: 0,4-protsendine hinnatõus kuuvõrdluses on kõrgem kui meile sobiv
Luminori peaökonomist Lenno Uusküla tõdes, et võrreldes märtsiga on hinnad kallimad 0,9 protsenti, kuid arvestades sesoonseid aastasiseseid kõikumisi oli hinnatõus enam kui kaks korda väiksem ehk 0,4 protsenti. Aastane hinnatõus langes, sest eelmisel aastal tõusid hinnad aprillis võrreldes märtsiga rohkem.
"0,4-protsendine hinnatõus kuuvõrdluses on kõrgem kui meie jaoks sobiv, kuid jätkab suures plaanis eelmist trendi," ütles Uusküla. "Eelmisel aastal tõstis tarbijahinnaindeksit aprillis visiiditasu tõus viie euro juurest 20 eurole. See tõstis tervishoiuteenuste hinnaindeksit 8,9 protsendi võrra. Hinnatõus jätkus eelmisel aastal kütuse aktsiisi hinnatõusu tõttu mais ning suvekuudel juba käibemaksu tõstmise mõjul, sel aastal on hinnatõusu tagant lükkajaks kütuse hinnad, mis on ja jäävad mõneks ajaks kõrgemaks kui vahepealsed madalad tasemed."
"Laiemat inflatsiooni kütuse hinnatõusust ei ole arvatavasti veel näha hinnaindeksis. Kui konflikt Iraanis jätkub ja nafta hind jääb kõrgemaks pikemaks ajaks, siis on see mõjutamas rahvusvahelisi kaubaveo hindu, põllumajandust ja mitmeid teisi energia hindadest tugevalt mõjutatud valdkondi ja võib välja jõuda ka palgasurvesse. Teiste toormete puudus võib omakorda tekitada takistusi tooteahelate toimimises ja see omakorda viia defitsiidini ja hindade kasvule," lisas Uusküla.
Samas on Uusküla hinnangul jätkumas ka hinnakasvu piiravad arengud.
"Hiina soovib jätkuvalt eksportida suurtes kogustes oma kaupa ning nad on valmis hindu selleks alandama," märkis Uusküla. "Euroopas intressimäära tõus ja USA-s intressimäära languse edasilükkumine on vähendamas nõudlust ning see omakorda piiramas hinnatõusuootuseid ja hinnatõusu."
Eestis palgatõus jätkub ja see on samuti hinnakasvu teeninduses tõstmas, kuid palgatõusu tempo on võrreldes varasemaga veidi alanenud, lõpetas Uusküla.
Toimetaja: Urmet Kook









