Eelmisel nädalal mitmelt poolt Eesti põhjarannikult leitud masuudireostus pärineb tõenäoliselt Venemaalt Ust-Luga piirkonnast, teatas keskkonnaamet. Umbes kuu tagasi naftatöötlemistehastele tehtud rünnakute tulemusel oli Ust-Luga sadam pikalt leekides.

"Selliseid sarnaseid masuudilaadseid koristustalguid on toimunud ka Venemaal Kurgolovo maastikukaitsealal. Hetkel see võib olla meile sõja tagajärjel tulnud reostus. Ta ei ole veel väga vedel aine seal, aga kui päike hakkab paistma, ilmad soojaks lähevad, siis ta võib vedelamaks muutuda, mis on ohtlikum nii lindudele kui loomadele," sõnas keskkonnaameti ida büroo juhtivinspektor Marit Mändmets.

Pole teada, kui palju masuuti Venemaalt siia uhub, seepärast on ka raske prognoosida, kas reostust võib lisanduda. Mõju avalduvad hoovused, tuul ja lainetus. Seni randades toimunud talgutel on vabatahtlike abiga materjali kogutud enam kui 760 kilogrammi. Suurem osa masuudist hajub aga merel ja vajub põhja.

"Ta pärineb Soome lahe idaosast ja prognoosi, mille me täna hommikul lõuna paiku tegime, selle põhjal saame öelda, et järgneva kolme päeva jooksul ta pigem triivib kirde suunas ehk tagasi Venemaa poole teatud tingimustel. Nende Eesti poolsaarte lääne küljed võivad saada seda reostust juurde, seda juhul - jällegi väga palju oletusi on seal - kui meres seda reostust endiselt veel järgi on," lausus TTÜ meresüsteemide instituudi direktor Rivo Uiboupin.

Masuut on nafta destilleerimisel allesjääv raske ja tume kütteõlijääk, mida on keeruline kaldalt ja veest kokku koguda. Ühtegi teadet, et loomariigis keegi reostuse tõttu praegu kannatada oleks saanud, ei ole.

"Masuudireostus loomadele kindlasti mõjub väga halvasti, kui ta peaks sinna keskkonda jääma. Eriti, kui ta muutub vedelamaks, võivad linnud sinna sisse jääda," ütles Mändmets.

Keskkonnaamet palub reostust loomadel või lindudel avastades sellest teada anda numbril 1247.