Kui seni tegi igakuised küsitlusi, kus tarbijabaromeetriga hinnati leibkondade olukorda ning ka ettevõtete majanduslikku kindlustunnet, konjunktuuriinstituut, siis alates maist teeb neid statistikaamet.

Uuringute sisus, mis annavad ülevaate majanduse olukorrast, palju ei muutu.

"Metoodika jaoks antakse ette üldine raamistik, mis ongi kõigil üks, aga väiksed detailid jäävad alati iga riigi enda otsustada," ütles statistikaameti majandusstatistika osakonna juhataja Kaire Raasik.

Ametile tuleb tööd juurde, kuid sellega saadakse hakkama, ütles statistikaameti juht Urmet Lee.

"Hetkeks on kõik ettevalmistused kenasti graafikus, nii et me saame alustada andmekogumisega järgmisel esmaspäeval," sõnas Lee.

Konjunktuuribaromeetri uuringuid tellib Euroopa Komisjon.

"Meie nii-öelda kogukalkulatsioon oli pisut üle 340 000 euro, millest siis poole maksimaalselt katab Euroopa Komisjon," märkis Lee.

Konjunktuuriinstituudi juhi Bruno Pulveri sõnul maksis nendelt tellitud uuring ligi 200 000 eurot. Riigi osalus oli sellest pool ehk 100 000 eurot, mis tõuseks nüüd 170 000 euroni.

Statistikameti pakkumine oli hankel kallim, kuid osutus Euroopa Komisjoni hinnangul paremaks. Majandusministeerium maksab ka uuringu läbiviija vahetuse järel 100 000 eurot, ülejäänud 70 000 tuleb ameti enda vahenditest.

"Eks me katsume tegelike kuludega mahtuda selle eelarve sisse, mis meil on reaalselt kasutada," ütles Urmet Lee veel.

Konjunktuuriinstituut kuulub kaubandus-tööstuskojale ja on isemajandav, ehk sõltub tellitud uuringutest. Nüüd kaotab instituut 40 protsenti oma tulust.

"Kahtlemata Euroopa Komisjoni tellimusel tehtud töö oli suure mahuga. Eks me peame oma tegevuse üle vaatama. Tänase seisuga kindlasti tööd jätkub ka ilma selleta. Tõenäoliselt sellises mahus enam kõik inimesed tööd ei leia ja seal tuleb korrigeerimisega tegeleda. Me oleme üritanud alati leida juurde ka rohkem erasektori poolset tellimust, aga selle nimel käib töö jooksvalt," ütles kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts.