Konjunktuuriinstituut on Euroopa Komisjoni partnerina aastaid mõõtnud Eesti majanduse olukorda ja väljavaateid. Instituudi hinnatud majandusolukord on 2022. aastast olnud halb.

2022. aasta mais muutis instituut ka metoodikat, kus liikus tarbijabaromeetri hindamisel üle telefoniküsitluselt veebiküsitlusele ilma, et oleks kaht viisi mõnda aega paralleelselt töös hoitud, et olla kindlad, mis mõju muutus tulemustele andis.

Konjunktuuriinstituudi pikaajaline juht Marje Josing suri 2023. aasta suvel ja tema järel ettevõtte juhiks saanud Peeter Raudsepa (Isamaa) ja valitsuse vahel tekkis konflikt. Valitsuse hinnangul olid instituudi edastatu liialt negatiivne.

Sihtasutus Liberaalne Kodanik (SALK) avaldas ka 2025. aasta sügisel hinnangu, et instituudi numbrid on liialt madalad, mis võis olla tingutud metoodikamuudatusest. Kui oleks jätkatud varasema metoodikaga, oleks SALK hinnangul tulemused olnud positiivsemad.

Rahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond) kirjutas sel neljapäeval sotsiaalmeedias, et kindlustunde uuringud olid manipuleeritud, Raudsepp vaikis maha kindlustunde paranemise tendentsi ja sai preemiaks Tallinna linnapeaks. "Ebapädevus siiski ei seisa kotis," märkis Ligi.

Kuna Euroopa Komisjoni ja konjunktuuriinstituudi viimane leping lõppeb selle aasta aprillis, siis võttis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium statistikaametiga ühendust, et äkki võtaks amet seireuuringute tegemise ise ette, ütles ERR-ile statistikaameti meediasuhete juht Susann Kivi.

"Statistikaamet esitas 2025. aasta sügisel Euroopa Komisjonile kaks taotlust: esiteks tarbijakindluse- ja majandusanalüüside raamlepingule perioodiga kaks aastat, millele saime detsembris positiivse vastuse. Teine taotlus oli rahastuse saamiseks," märkis Kivi.

Kuigi statistikaameti pakkumine oli rahaliselt kallim, ütles Euroopa Komisjoni Eesti esinduse kommunikatsioonijuht Elis Paemurd, et majandusuuringute puhul on tegu toetuslepingutega, kus ei ole määravaks hind, vaid ka sisuline pakkumine.

Paemurru sõnul statistikaameti pakkumine osutus paremaks ja ametiga on ka raamleping sõlmitud. Konkreetsemate tegevuste jaoks sõlmitavad eraldi lepingud on praegu veel sõlmimisel.

Kui statistikaamet lepingu sõlmitud saab, on amet valmis alustama andmekogumisega. Praegu valmistab amet ette metoodikat, konsulteerib välismaa kolleegidega, tegeleb küsimustike ja küsitluse juhendite välja töötamisega ning valmistub tööjõudu värbama.

Igal juhul tähendab majandusseire statistikaametisse üle liikumine andmetes katkestust.

"Kui lepingu saame, siis alustame mais. Püüame järgida võimalikult sama metoodikat ja selleks suhtleme ka konjunktuuriinstituudiga. Andmekoguja vahetusega võib siiski kaasneda mõningane nihe tulemustes," märkis Kivi.

"Kasvõi näiteks see, kes küsimustiku saadab, võib vastajate meelestatust mõjutada. Aga me ei oska prognoosida, kas statistikaametile vastatakse parema meelega või mitte või kas meile antakse negatiivsemad või positiivsemad vastused," lisas ta.

Konjunktuuriinstituudile, mille uue juhi Bruno Pulveri sõnul Euroopa Komisjonist veel edasiste uuringute osas tagasisidet tulnud ei ole, tähendaks lepingu kaotamine suurt lööki.

Eesti kaubandus-tööstuskojale kuuluva ettevõtte umbes poole miljoni euro suurusest käibest tõi Euroopa Komisjoni tellitud majandusseire umbes 200 000 eurot aastast, ütles Pulver.

Pulveri sõnul ettevõtet kinni panna ei ole plaanis, kuid 40-protsendiline käibe langus tähendaks, et 12 töötajast tuleks pooled koondada. Samas muid lepinguid ja tegevusi konjunktuuriinstituudil veel on.