Esialgu kiletati Venemaa raamatupoodides teisitimõtlejatest autorite teosed ning märgistati suurte hoiatussiltidega. Peagi hakkasid tsensorid terveid lehekülgi mustaks värvima. Seejärel asus politsei raamatupoodides haaranguid korraldama. Algatati kriminaalasju ning kirjastajad ja toimetajad kanti "terroristide ja äärmuslaste" nimekirja.

Möödunud nädalal viisid aga Moskva julgeolekuteenistused kirjandusmaailma represseerimise uuele tasemele, korraldades haarangu riigi ühes suurimas ja mõjukaimas kirjastuses Eksmos ning pidades lühikeseks ajaks kinni mitu kirjastuse tippjuhti.

Haarangud kirjastuses toimusid hoolimata juhtkonna eelmise aasta püüetest võimudele meele järele olla. Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse on repressioonid kirjastustööstuse vastu üha enam süvenenud.

"Inimestel oli kombeks visata nalja, et me elame 1984. aastas," kirjutas sõltumatu väljaande Vjorstka ajakirjanik eelmisel aastal sotsiaalmeedias, viidates George Orwelli romaanile. "Tuleb välja, et ka Fahrenheit 451 on siinsamas," lisas ta. Ray Bradbury düstoopiaklassikas kirjeldatakse maailma, kus raamatuid põletatakse ja hävitatakse.

Eksmo tegevjuht Jevgeni Kapjev ja veel kolm isikut vabastati neljapäeval pärast kolmepäevast kinnipidamist süüdistust esitamata, kuid nad on kohustatud olema edasiseks uurimiseks kättesaadavad.

Arvestades, et Eksmo oli võimudega koostööd teinud – eemaldanud autoreid, lubanud raamatuid tsenseerida ja andnud välja Venemaa sõda ülistavaid patriootlikke n-ö Z-raamatuid –, märgib see vahejuhtum teisitimõtlejate mahasurumises uut etappi.

"See on Eksmo, kõige vaiksem ja lojaalsem, alati valmis ülemustele meele järele olema," kirjutas vene kirjanik Boriss Akunin, kelle riik on kuulutanud terroristiks ja kes elab välismaal.

"Vaesekesed kasutasid tehisaru, et riisuda oma raamatutest välja kõik riigivastane, värvisid lehekülgi mustaks ja trükkisid hoolsalt (kahjumiga) igasugust Z-prügi – ühesõnaga, andsid endast parima," märkis Akunin.

Ometi ei piisanud president Vladimir Putini režiimile ühestki neist sammudest.

Akunini sõnul saadab juhtunu teistele karmi hoiatuse. "Arvan, et nüüd liitub kogu kirjastustööstus vaikselt režiimi salavaenlaste ridadega."

Samuti meenutab režiimi käitumine tugevalt nõukogude minevikku, mil keelati tuhandeid raamatuid.

Alates 2022. aasta veebruarist, mil Putin andis oma vägedele käsu Ukrainasse tungida, on Kreml kehtestanud range sõjaaegse tsensuurirežiimi. Repressioonid on peamiselt keskendunud nn välisagentidest autoritele, nagu Akunin, ja sõjakriitikute raamatutele. Paljud raamatumüüjad panid selliste autorite teostele ümber kaaned, mis varjasid pealkirju.

Venemaa nn LGBT-propaganda seaduste jõuline karmistamine 2022. aasta detsembris tõi kaasa peaaegu täieliku keelu ning laiendas oluliselt tsensorite haaret. Aasta hiljem lisandus sellele Venemaa ülemkohtu otsus, milles väideti, et on olemas "rahvusvaheline LGBT-liikumine", mis kuulutati äärmuslikuks.

Seaduse üheks esimeseks sihtmärgiks osutus 2021. aastal ilmunud noorteromaan "Pioneerisuvi". 1980. aastate Nõukogude Liidus hargnev lugu räägib kahe noormehe vahelisest suhtest, kes kohtuvad esimest korda suvelaagris. Teos muutus kiiresti menukiks – 2022. aasta esimestel kuudel oli see Venemaal kõige loetum ilukirjanduslik raamat.

Sotsiaalkonservatiivsete, sõda toetavate kultuuritegelaste ja propagandaeliidi survel keelati raamat LGBT-vastastele seadustele viidates ning selle autorid põgenesid riigist.

Pärast seda hakkas enesetsensuur riigis laienema. Kirjastused, sealhulgas Eksmo, korjasid lettidelt samasooliste suhete süžeeliinide või stseenidega teoseid, näiteks romaani "Kutsu mind oma nimega". Ka veebipoed eemaldasid hulgaliselt raamatuid. Sberbankile kuuluv veebikauplus Megamarket kõrvaldas müügilt üle 250 teose, nende seas ka Fjodor Dostojevski ja Stephen Kingi raamatuid.

Lugejad, kes ostsid 2024. aastal homoseksuaalist režissööri Pier Paolo Pasolini uue elulooraamatu, avastasid, et ligi viiendik tekstist oli paksu musta tindiga tsenseeritud.

Jätkus ka "Pioneerisuve" vastane menetlus. 2025. aastal võtsid julgeolekuteenistused sihikule selle väljaandja, Eksmo väikese tütarettevõtte Popcorn Books. Mitmele töötajale esitati kväärkirjanduse levitamise eest süüdistus äärmusluses ning osa neist paigutati koduaresti.

Eksmo sulges Popcorn Booksi jaanuaris. Ent esmaspäeval, kui võimud peamises kirjastuses läbiotsimisi tegid ja tippjuhte kinni pidasid, teatasid riiklikud uudisteagentuurid, et need toimingud on Popcorn Booksi juhtumi uusim areng.

Rakendatud on ka muid uusi meetmeid. Raamatuid hakati märgistama sisuhoiatustega näiteks narkootikumide kasutamisele viitamise eest – sellise hoiatuse sai ka Bradbury "Fahrenheit 451" värske trükk.

Riikliku tsensuuri haarde laienemisele viitab ka asjaolu, et Venemaa uurimiskomitee teatas sel nädalal 78-aastase populaarse lastekirjaniku Grigori Osteri teoste uurimisest.

Osteri raamatuid ja luuletusi on Venemaal alates nende ilmumisest 1980. aastatel armastatud satiirilise, musta huumori ja mässumeelse alatooni tõttu, mis innustab lapsi iseseisvalt mõtlema.

Ajaleht Kommersant teatas, et uurimise ajend oli riigiduuma saadiku Maria Butina kaebus. Butina mõistis hukka raamatute "hävitava sisu", mis võib viia "laste ebaseadusliku käitumiseni".

Mõnede vaatlejate hinnangul on lakkamatud uued repressiivmeetmed tingitud üldisest rahulolematusest ja ebakindlusest riigis.

"Rahva koondumine lipu ümber on hääbumas. See muutus esmalt masendavaks, seejärel väsitavaks ja lõpuks ärritavaks rutiiniks," kirjutas poliitikaanalüütik Andrei Kolesnikov Novaja Gazeta arvamusloos.

"Sellest tulenebki igapäevaelu süvenev absurdsus, mida saadavad keelud ja repressioonid," lisas ta.

Kuna riigijuhtidel ei õnnestu Venemaal elukvaliteeti ja heaolu parandada, ei rahune nad Kolesnikovi sõnul enne, "kui on lammutanud kõik – alates poliitiliste repressioonide ohvritele püstitatud monumentidest kuni lasteraamatuteni, millel on üles kasvanud mitu põlvkonda".

Venemaa kirjaniku Vladimir Sorokini vastu esitatud kaebuste poolest tuntud ärinaine Olga Uskova kirjutas sotsiaalmeedias ebatavalises ja kiiresti kustutatud postituses, et tunneb süüd Venemaal tsensuuri laienemiseni viinud kampaania algatamise pärast.

"Kahetsen, et alustasin kaks aastat tagasi kampaaniat Sorokini "Pärandi" vastu," märkis ta praeguseks kustutatud postituses, mille avaldas uuriva ajakirjanduse väljaanne Agents.Media. "Jah, see on täiesti jälk raamatuke. Kuid selgub, et meie riigis on ebamõistlik luua pretsedenti igasugustele keeldudele. Äkitselt ilmuvad välja kõikvõimalikud inimesed, kellele meeldib tõkkeid püstitada, ja nad muudavad olukorra hetkega täiesti absurdseks."

"Niisiis – andesta mulle, mu riik! See ei olnud mul kavas," lisas ta.