Sotsiaalministeeriumi ohvriabi poliitika juht Kristiina Luht märkis, et inimestel on uute tutvuste puhul tavaks otsida internetist inimeste tausta kohta infot.

"Kui ma olen süüdi mõistetud sellises kuriteos ja vahetan oma nime, siis keegi ei saagi teada. Elan lihtsalt edasi, uus nimi on võetud, olen nii-öelda puhas poiss. Meie seisame ohvrite õiguste eest, meil lihtsalt on see tunne, et see ei ole hea lahendus, kuidas seda kuritegu edaspidi saaks ennetada."

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungase sõnul on kurjategijate tausta kontrollimine oluline ohvrite ja potentsiaalsete ohvrite kaitsmiseks.

"Karistusregistris need nimed jäävad nähtavaks niikaua kui karistus kehtib, aga kui me nime ära muudame, siis seda inimest ei leita nime järgi, et hoida seda võimalust see karistus üles leida niikaua kuni see karistus kehtib," märkis Pungas.

Nimevahetuse piiramine on eriti oluline just organiseeritud kuritegevuse ja inimkaubanduse puhul, kus toimepanijad otsivad sageli uusi ohvreid manipuleerimise teel, lisas Kristiina Luht.

"Inimkaubandus on seotud reeglina ja organiseeritud kuritegevusega ehk siis need on inimesed, kes teevad seda kuritegu tõenäoliselt korduvalt. Sageli alguses ujutakse külje alla suhtesooviga, käiakse kohtingul ja räägitakse kenasti. Luuakse isiklik suhe ja siis läheb ekspluateerimiseks. Kui inimene saab oma nime ära muuta, siis me võtame ohvritelt ära võimaluse teha taustakontrolli ja seda kuritegu ennetada."

Siiski näeb eelnõu ette, et kõigil inimestel, sealhulgas kurjategijatel, on endiselt võimalik nime vahetada abielludes või lahutades.

Lisaks kurjategijatele toob seaduseelnõu kaasa muudatusi ka tavakodanikele. Nime muutmine on edaspidi reguleeritum protsess, milleks on vaja mõjuvat põhjust.

"Kui sa ikkagi võtad täiesti uue nime, mis ei ole enda suguvõsas, mingit seost abikaasale ei ole, siis tuleb põhjendada, miks sa seda võtad ja miks sul on see vajadus. Nime muutmine on ikkagi muudatuse loomine isiku identiteedis ja seal peaks mingi põhjus olema, et aru saada, et see on päriselt tekkinud soov. Et see ei ole nii, et mul täna tuli tunne peale," rääkis Enel Pungas.

Selleks, et vältida teadlikult nimekaimude tekitamist või olukordi, kus kurjategija prooviks võtta näiteks oma advokaadi nime, peab nimi olema unikaalne.

"Kui sa ütled, et mul ei ole ühtegi Tamme, aga ma vaatasin lakke ja ütlesin, et ma tahaksin nüüd olla Tamm, siis tegelikult kui Tamm esineb – see ei pea olema sage nimi, see võib olla ka ükskord esinenud – siis tuleb valida selline nimi, mida mitte keegi ei kanna," sõnas Pungas.

Plaanide järgi jõustub seadus 2027. aasta esimesel detsembril.