Kuigi juba 14 aastat on riiklik karistusregister avalik, siis niinimetatud Malluka register põhjustas ühiskonnas tormi. Kuigi formaalselt kuulub veebileht MTÜ-le Ettevaatust, mille juht on Legrant, siis ajend selle loomiseks tuli Mallukalt. Sisulooja kuulis Ihaste ratsakooli juhtumist, kus endine direktor Marko Villemson oli süüdi mõistetud alaealisega seksuaalvahekorda astumises, ent veel hiljaaegu töötas ta samas ratsakeskuses.

"Ma arvan just, et seksuaalkurjategijad ja lähisuhtevägivalda põhjustavad inimesed on need, kelle eest tuleks hoiatada ja ma ei ütle, et inimesi ei tuleks hoiatada varaste ja skämmerite eest. Absoluutselt! Lihtsalt ma leian, et see vägivald naiste ja laste suunas, et see on nagu kõige olulisem asi, mida tuleb ohutuse mõttes teada," põhjendas Treimann-Legrant.

Treimann-Legranti sõnutsi on veebilehel nähtavad isikud vaid väike osa neist, kelle kohta tuleb tema postkasti sõnumeid. Naine möönis, et temast on saanud paljudele kui usaldusisik, kellele oma lood ära rääkida.

"Need vestlused ei ole kunagi väga kerged ja ma olen väga palju kontaktis ka politseiga selles suhtes, et mulle ei kirjuta ainult ju täiskasvanud inimesed. Ma kõigepealt küsin politseiniku käest, kas siin oleks veel mingit alust, kas on mõtet pöörduda ikka veel politseisse, kuigi asi võib-olla aegunud," rääkis blogija.

Ühel õhtul uitmõttena sündinud veebileht sai avalikuks vaid 24 tunniga. Toimib see lihtsalt: inimesed laevad lehele seksuaal- või lähisuhtevägivallas süüdi mõistetud isiku nime, kohtulahendi, sünniaja ja foto. Saadud info tõesust kontrollib Legrant koos vabatahtlikuga.

Treimann-Legrant tõdes veebilehe käivitamisele tagasi vaadates, et ta võinuks ette aimata, mis probleeme võib tekkida ja kuidas neid lahendada.

"Aga ütlen ausalt, et ei mõelnud kohe selle peale, et meid, seda lehte üritatakse maha võtta ja mitte riigiametnike poolt, vaid häkkerite poolt, kes igapäevaselt endiselt üritavad seda teha," ütles Treimann-Legrant.

Siiski tekkisid probleemid sama nimega isikute ja nende fotode puhul. Sotsiaalmeediaski pani inimesi imestama lehelt leitud Vallo Toometi nimi, kes mõisteti 2016. aastal süüdi alaealise seksuaalses ahvatlemises. Tegu ei olnud tuntud ajakirjaniku, vaid tema nimekaimuga.

"Mu enda tuttav kirjutas mulle eile, küsis: miks mu pilt seal on? Et see isikukood ei klapi temaga, et tal on nimi ja sünniaasta sama, aga need on erinevad inimesed. Vot see on hea näide sellest, kus tal ei olnud probleemi sellega, et ta pilt seal oli, ta ütles, ma ei ole pahane, lihtsalt ole hea, kustuta ära, sest see ei ole mina," kirjeldas Tomas Märten Legrant.

"Probleem on ainult neil isikutel, kes päriselt tahavad midagi varjata, kes üritavad jätta endast paremat muljet kui nad tegelikult on, kes ei taha, et nende minevik tuleks välja, sest see raskendaks nende elu," lisas mees, kinnitades, et vajadusel võtavad nad pildi ka maha.

Ühiskonnas tekkis aga siiski küsimus, kas seesuguse registri loomine on üldse seaduslik ja eetiline. Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta oli kriitiline isetegevuslike andmestike suhtes, kus pole tagatud ei õigsus ega kaitse valesüüdistuste eest.

Treimann-Legranti kinnitusel on ta saanud tagasisidet, kuidas registrist leitud inimesega on lõpetatud üürileping või tööleping.

"Mida nende inimestega siis teha? Ma ei oska öelda, ausalt, ma ei oska. Ma ei oska vastata sellele küsimusele selles suhtes. Siinkohal võib-olla tõesti peavad targemad inimesed mängu tulema. Öelge teie mulle," ütles sisulooja.

"Ma ei usu, et ükski neist, võib-olla mõni üksik neist kuriteo sooritanutest on ise näiteks füüsiliselt peksa saanud nende tegude eest, mis nad sooritanud on. See, et sa jääd töötuks, kas seda saab omakohtuks nimetada. Mina sellega ei nõustu," täiendas Legrant.

Abielupaar aga nendib, et leheküljega kaasnevad ähvardused, mis tekitasid alguses hirmu.

Treimann-Legranti abikaasa puhul ei saa mööda vaadata tema enda kriminaalsest taustast. Legrant on viis korda süüdi mõistetud kelmuses ja vangiski istunud.

"Jah, kõigile meeldib välja tuua seda, et mu abikaasa oli kriminaal ja tegeles kelmusega pankade vastu. Näiteks mul oleks väga raske teda usaldada, kui ta oleks individuaalselt mingeid inimesi kuskil skeemitanud," ütles Treimann-Legrant.

Tomas Märten Legrantil poleks enda sõnul midagi ka kelmide registri vastu.

"Ma väga põhjendan, miks on väga hea, kui on ka kelmide register. Sellepärast et kelmil ja kelmil on vahe. Seal on suur vahe, kas sa võtad raha pangast või sa võtad raha vanainimeselt, kellel olid need viimased säästud," avaldas Legrant oma seisukoha.

"Elus on võimalik uus lehekülg pöörata, aga see on raske. Ma ütlen ausalt, see ei ole lihtne ja eriti, kui inimene on teatud moodi harjunud elama hästi kaua. Mina, kui ma selle elule selja pöörasin, ma läksin päriselt tööle alguses, sest ma kartsin, et muidu ma äkki hakkan jälle sahkerdama."

Küll aga ei usu ta pedofiili suutlikkusse muutuda.

Veebilehe Ettevaatust.ee suhtes on andmekaitse inspektsioon alustanud järelevalvemenetlust. Treimann-Legrant lubab lehte mitte maha võtta isegi siis, kui see on seadusevastane.

"Ma olen lihtsalt selles suhteliselt unikaalses positsioonis, et mul on piisavalt raha, et minna kohtusse, kui keegi mind kohtusse annab," sõnas Treimann-Legrant ja lisas: "Ausalt öeldes ma ei taha üldse seda lehte. Nii koormav on praeguseks hetkeks, aga tegema me oleme seda hakanud ja edasi tuleb teha."

Naise hinnangul on inimestel tekkinud umbusk õigussüsteemi suhtes, kus karistused seksuaalkurjategijatele on liiga väikesed.

"Kujutage ette, et teid on rünnatud, seksuaalselt ära kasutatud või veel hullem, keegi on teie lapsele seda teinud. Siis te läbite kogu selle kadalipu, te käite politseis, te annate mingeid andmeid, materjale ja lõpuks te jõuate kohtusse, mis on ka väga pikk protsess ja siis te saate nii-öelda võidu. Te olete nagu "jess, kurjategija mõisteti süüdi". Ja siis, mis see võit on? Näiteks ta saab viis aastat tingimisi, millest peab näiteks vanglas olema kaks kuud. Kas see tundub võiduna sellisel juhul või see tundub näkku sülitamisena," küsis sisulooja.

"Kui sa lähed kokkuleppele, siis see ei ole karistus. Sa tunned, et sa võitsid. Karistus on siis, kui sa lähed päriselt vangi, kui sind eraldatakse ühiskonnast, kui sind võetakse ära inimeste keskelt, kes su jaoks on olulised. Tingimisi vangistus ei ole karistus," täiendas Tomas Märten Legrant.