Kiievi hinnangul on Moskva korduvalt saatnud Ukraina linnade ründamiseks rakette ja droone sellist trajektoori pidi, mis möödub lähedalt Tšornobõli tuumajaamast, kahjustades eelmisel aastal toimunud rünnakus isegi suletud jaama kriitiliselt tähtsat kaitsekilpi.

1986. aastal toimunud katastroofi, mis paiskas radioaktiivset saastet üle suure osa Euroopast – hoolimata Nõukogude võimude püüdlustest ulatust varjata – tähistamine on Venemaa kallaletungi ajal omandanud Ukrainas uue terava tähenduse.

"Tšornobõli katastroof oli Moskva tellitud reaktorikatsetuse tulemus, mis rikkus ohutusprotokolle, ning millele järgnesid valed ja varjamised," teatas Ukraina välisministeerium sel nädalal avalduses. "Maailm peab tänaseni silmitsi seisma tagajärgedega, mille on toonud totalitaarne süsteem, mis allutas tõe ja teaduse ideoloogiale ja poliitilisele võimule."

Katastroofil on pikaajalised tagajärjed

Miljonid inimesed puutusid kokku kiirgusega, sajad tuhanded olid sunnitud oma kodudest lahkuma ja ulatuslikud maa-alad saastusid pärast Nõukogude Liidu ehitatud elektrijaama neljanda reaktori õnnetust ja sellest tulenevat tuumasulamist 1986. aasta 26. aprilli varahommikul.

Tuhanded on sellest ajast alates surnud kiirgusega seotud haigustesse, näiteks vähki, kuigi surmajuhtumite koguarv ja pikaajalised tervisemõjud on endiselt intensiivse arutelu teema.

Ulatusliku rahvusvahelise pingutuse tulemusena paigaldati 2016. aastal massiivne terasest ja betoonist kuppel, et kaitsta 1986. aastal kiiruga ehitatud algset sarkofaagi, mis kattis reaktori radioaktiivsed jäätmed.

Ametnike sõnul aga 2025. aasta veebruaris toimunud Venemaa droonirünnak purustas selle hermeetilise katte. Lekkeid ei tuvastatud, kuid Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) andmetel vajab kuppel vähemalt 500 miljoni euro väärtuses remonti, et vältida püsivaid kahjustusi.

Selle nädala alguses ütles Kiievi riigiprokurör Reutersile, et Ukraina radarid on tuvastanud vähemalt 92 Vene drooni, mis on alates 2024. aasta juunist kilbist viie kilomeetri kauguselt või lähemalt mööda lennanud.

Piirkonnas valitseb õudne vaikus

Umbes 100 kilomeetrit Kiievist põhja pool asuv ja 2600 ruutkilomeetri suuruse keelutsooniga ümbritsetud jaam – mida Reuters kolmapäeval külastas – on mattunud õudsesse vaikusesse, mis ulatub üle ümbritsevate laiade metsade.

Rahvuskaardi liikmed patrullivad rajatist, kus umbes 2250 töötajat töötavad päevapikkustes vahetustes, jälgides selle järkjärgulist dekomisjoneerimist. Jaama viimane reaktor suleti 2000. aastal.

Neljanda reaktori juhtimisruum on nüüd pime ruum, mis on täis puruks sõidetud ja roostes nõukogudeaegseid seadmeid.

Põdrad ja metsikud hobused hulguvad tehase ümbruses ja lähedal asuvas mahajäetud Prõpjati linnas, mis annab märku sellest, kuidas loodus on inimeste puudumisel võimust võtnud.

Eesti Tšernobõli ühingu veteranid kogunesid Tallinnas

Eestist saadeti Tšernobõli tuumaelektrijaama avarii tagajärgede likvideerimistöödele ligi 5000 meest - mõned läksid vabatahtlikult, mõned saadeti korraldusega. Seltsi esimehe sõnul kaebavad veteranid üha rohkem halveneva tervise üle ja tõdetakse, et elukallidus pitsitab tugevalt. Pühapäeval saadeti tervitused kõikidele veteranidele üle Eesti.

"Ma soovin teile tugevat tervist ja mis kõige tähtsam vastupidavust. Ajad on rasked, aga tuleb vastu pidada. Elu läheb ju iga päevaga üha kallimaks. Lehest, raadiost, televiisorist – muud ei kuule, kui hinnad muudkui tõusevad. Ja meil veteranidel täpselt seesama probleem," sõnas Eesti Tšernobõli ühingu esimees Jüri Reimann.