Soome peaminister Petteri Orpo (Koonderakond) valitsus leppis eelarveläbirääkimistel kokku riigi rahanduse kavas aastateks 2027–2030.

Sotsiaalkindlustuse arvelt plaanib Soome säästa 240 miljonit eurot 

Eelmisel nädalal teatas sotsiaal- ja terviseminister Wille Rydman (Põlissoomlased) 100 miljoni euro suuruse säästupaketi koostamisest. Muu hulgas tõusevad ööpäevaringse hooldusabi visiiditasud. Inimeste rahakotti mõjutavad otseselt uued uuringu- ja protseduuritasud ning mitmed hinnatõusud.

Näiteks hakkavad kehtima uus eriarsti uuringu tasu 52,40 eurot, operatsioonitasu 257,20 eurot ja surmapõhjuse tuvastamise tasu 60,60 eurot. Tervisekeskuste visiiditasu tõuseb 20 protsendi võrra, samuti tõusevad polikliinikute visiiditasud ning hambaravi tasud.

Sotsiaal- ja terviseministeeriumi haldusalas väheneb järgmisel aastal ka märkimisväärselt mittetulundusühingute rahastus. Toetusi kärbitakse 50 miljoni euro võrra. Samal ajal saavad heaoluvaldkonnad organisatsioonide toetamiseks 25 miljonit eurot kompensatsiooni. Organisatsioonide iga-aastane püsikärbe ulatub kokku 190 miljoni euroni.

Riigihaldusest kärbitakse, kodumajapidamiste soodustused ja toetused suurenevad

Riigiasutuste kulude kärpimine jätkub ning täiendavate meetmetega soovitakse säästa veel 60 miljonit eurot. Arengukoostöö laenude ja investeeringute rahastust vähendatakse 35 miljoni euro võrra. Kohalike omavalitsuste põhiteenuste toetusfondi indeksitõusu piiratakse 2027. aastal 2,8 protsendipunktini. Selle säästumõju on 60 miljonit eurot.

Kodumajapidamise tulumaksusoodustuse ülemmäär tõuseb 1600 eurolt 2100 eurole. Soodustusmäär kerkib 35 protsendilt 40-le. Muudatused peaksid jõustuma veel sel aastal. 

Samuti plaanib Soome valitsus järgmise kahe aasta jooksul toetada renoveerimist kahel viisil. Tänavu on renoveerimistoetusteks kavas eraldada 80 miljonit eurot, 2027. aastal 30 miljonit eurot. Eesmärk on parandada elumajade energiatõhusust ja toetada renoveerimislaenude võtmist. 

Põllumajanduse energiamaksu tagastus suureneb, sõidukimaks langeb

Põllumajanduse energiamaksu tagastust plaanitakse tõsta Euroopa Liidu lubatud maksimaalse tasemeni. Täiendav tagastus leevendab olukorda eelkõige suurte kütusekuludega taludes.

Veel plaanib valitsus idufirmade maksustamise reformi. Näiteks muutub kasvufaasis ettevõtete töötajate aktsiaoptsioonide maksustamine. Kui varem maksustati optsioone nende andmise hetkel, siis tulevikus maksustatakse neid alles realiseerimisel.

Sõidukimaks väheneb alates 2028. aastast 10 miljoni euro võrra. Maksu langetatakse sarnaselt valitsusperioodi alguses tehtud muudatustele.

Valitsus toetab kutselisi juhte aga kütuseaktsiisi soodustusega. Diislikütuse ostjad saavad taotleda osa makstud aktsiisist tagasi. Toetus jõustub alles 2028. aastal, mis tähendab, et lõpliku otsuse langetab järgmine valitsus.

Töölesõidu kulude omavastutus väheneb. Töölesõidu kulude mahaarvamise omavastutusmäär langeb tõenäoliselt ajutiselt 900 eurolt 800 eurole aastas. Eelmisel aastal tõstis valitsus selle määra 750 eurolt 900-le. Pärast omavastutuse mahaarvamist on võimalik kulusid deklareerida kuni 7000 euro ulatuses.

Kodulaenude kättesaadavus paraneb

Esmakordsetele koduostjatele suunatud ASP-laenude omafinantseeringu nõue langeb kümnelt protsendilt viiele. ASP-laenude maksimaalne tagasimakseperiood ühtlustatakse muude kodulaenudega 40 aastale. 

Lisaks tõstab valitsus riikliku tagatisega kodulaenu maksimaalset määra 85 protsendilt 90-le kodu ostuhinnast ning ühtlustab riigigarantii pikkuse 40 aastale. Lisatagatis võimaldab kodu osta ka siis, kui ostjal pole piisavalt sääste.

Ettevõtjate pensionisüsteem muutub 

Valitsus reformib ettevõtjate pensionikindlustuse süsteemi (YEL). Alates 2028. aastast saavad ettevõtjad valida, kas maksta pensionimakseid tegeliku maksustatava tulu või praeguse arvestusliku YEL-tulu põhjal. Pärast üleminekuperioodi peab arvestuslik tulu moodustama vähemalt 50 protsenti ettevõtja maksustatavast tulust. 

Sissetulekuna käsitletakse vaid puhast töötasu, mitte näiteks dividende. Haigushüvitise maksmise ajaks on võimalik YEL-kindlustus peatada ning maksete paindlikkus suureneb 25 protsendini. See asendab praegust alustava ettevõtja soodustust. 

Muudatus suurendab riigieelarve kulusid 80 miljoni euro võrra. 

Lisarahastus droonitõrjele ja Ukraina toetamine

Droonitõrje tugevdamisse suunatakse täiendavaid vahendeid, et saavutada NATO-s kokku lepitud 3,5-protsendine kaitsekulude osakaal sisemajanduse koguproduktist (SKP). 

Aastatel 2027–2030 eraldatakse riigikaitsele lisaks: 37 miljonit eurot 2027. aastal, 10 miljonit eurot 2028. aastal, 548 miljonit eurot 2029. aastal, 535 miljonit eurot 2030. aastal. Kaitseväe tervishoidu toetatakse 181,6 miljoni euroga.

Soome piirivalve suunab 18 miljonit eurot projekti UXV30, millest 90 protsenti rahastatakse Euroopa Liidu vahenditest.

Valitsus on otsustanud Ukraina sõjalist abi suurendada 300 miljoni euro võrra. Toetust viiakse ellu koostöös kodumaise tööstusega.

Turba au sisse tõstmine 

Valitsus soovib taastada varem kasvuhoonegaaside ja fossiilsuse tõttu kritiseeritud turba kasutamise. Ette valmistatakse kaheksa miljoni euro suurust toetuspaketti. Lisaks otsustati turba varustuskindluse tagamiseks jätkata reservladustamist kuni 2030. aastani, mis läheb maksma 10 miljonit eurot. 

Valitsus suurendab rahastust ka noorte tööhõive vautšeritele, et julgustada ettevõtteid palkama alla 30-aastaseid noori uutele töökohtadele. Senisele 30 miljonile lisab valitsus veel 20 miljonit eurot.

Muud investeeringud ja meetmed

Üle 65-aastaste valikuvabaduse eksperimenti laiendatakse ja pikendatakse veel aasta võrra. Lisanduvad uued uuringud (sh röntgen) ning ravi järjepidevuse parandamiseks suurendatakse iga-aastaste arstivisiitide arvu. Eksperimenti kaasatakse ka eakate igapäevast toimetulekut toetavad füsioteraapia visiidid.

Toitainete ringlussevõtu edendamiseks eraldatakse toetustena 5 miljonit eurot aastas.

Alates 2027. aastast eraldatakse lastevastaste seksuaalkuritegude ja vägivalla uurimiseks igal aastal umbes 2,7 miljonit eurot.

Valitsus edendab 2030. aasta Euroopa kergejõustiku meistrivõistluste korraldamise taotlemist ja toetab protsessi 2027. aastal kahe miljoni euroga.

Valitsus eraldab 20 miljonit eurot pikaajaliste töötute täiendkoolituseks. Vautšerit saab kasutada kuni kuuekuuliste tasuliste õpingute jaoks.

Jätkub ka bürokraatia vähendamine. Eelarveläbirääkimistel otsustas valitsus uurida umbes 50 normi kaotamise võimalikkust. Näiteks soovitakse lihtsustada laste ja noorte pangakontode avamist ning korrastada keerulist loakaartide süsteemi.