Soome avaliku sektori võlakoormus kasvab nii kiiresti, et selle pidurdamiseks on vältimatu ulatuslike meetmete rakendamine, leiab Koonderakonda kuuluv Valkonen, kes juhib ka nn võlapiduri töörühma.

Kui meetmeid ei rakendata, jõuab Soome tema sõnul 10–15 aasta pärast kontrollimatusse kriisi.

Kontrollimatu kriisi all peab Valkonen silmas olukorda, kus investorite usk Soome võimekusse oma võlga teenindada hakkab kõikuma ning riik peab maksma laenude eest üha kõrgemaid intresse.

"Võlakoormuse kasvu peataks tõenäoliselt institutsionaalne surve, millesse Kreeka ja teised euroala kriisiriigid omal ajal sattusid. See tähendab, et välised jõud tulevad ja dikteerivad meile palju rangemad meetmed kui need, millega me praegu ise veel olukorda kontrolli all hoida suudaksime," rääkis Valkonen.

Soome avaliku sektori võla suhe sisemajanduse koguprodukti (SKP) on kasvanud 2008. aasta alla 35 protsendilt eelmise aasta lõpuks 88,5 protsendini. 

Vaatamata peaminister Petteri Orpo valitsuse pingutustele ei ole võlakasv pidurdumas.

Peamised põhjused on elanikkonna vananemisega seotud kulude kasv ja töö tootlikkuse nõrk areng. 

Valkoneni juhitud töörühm leppis veebruaris esialgu kokku, et järgmine valitsus peab optimeerima kulusid 8–11 miljardi euro võrra. Summa täpsustub detsembris, kuid on igal juhul suur.

Orpo valitsus on sõltuvalt arvestusviisist hoidnud kokku umbes 4–5 miljardit eurot. Seega on järgmisel valitsusperioodil vaja teha kärpeid ja maksutõuse ligikaudu kaks korda rohkem.

Valkoneni sõnul ei ole ülesanne siiski nii ületamatu, kui avalikus arutelus paistab.

"Aastased avaliku sektori kulud on umbes 160 miljardit eurot. 8–11 miljardit on võimalik kokku hoida ilma heaoluriiki või selle osi lammutamata. Asju tuleb teha keskendunumalt ja tõhusamalt ning osa avaliku sektori ülesandeid tuleb mingil määral anda inimeste endi kätte," ütles ta.

Valkonen osaleb Koonderakonna järgmise valimisperioodi kohanemisettepanekute koostamises, kuid ei ava veel konkreetseid sihtkohti.

On teada, et praegune peaministripartei ei soovi makse tõsta. Seega keskenduvad Koonderakonna ettepanekud kärbetele ja nn struktuursetele reformidele.

Valkoneni sõnul ei tähenda meetmed siiski ainult suurte kuluridade otseseid kärpeid. Ta märkis, et juba kulude kasvu pidurdamine indeksitõusude külmutamisega tooks märkimisväärset kokkuhoidu.

Paljud avaliku sektori kulud kasvavad automaatselt koos hinnataseme tõusuga.

"Avaliku sektori indeksid lisavad igal aastal peaaegu kaks miljardit eurot kulusid," sõnas Valkonen.

Indeksitõusude laialdane külmutamine mitmeks aastaks võiks teoreetiliselt katta suure osa järgmise valimisperioodi kohandustest, kuid see oleks poliitiliselt keeruline.

Valkonen ei võta seisukohta konkreetsete säästukohtade, sealhulgas pensionide osas. Tema sõnul ei tohiks praegu ühtegi võimalust välistada.