Oluline Vene-Ukraina sõjas reedel, 24. aprillil kell 20.05:

- Rindel oma sõdurid nälga jätnud Ukraina väejuht vallandati;

- Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 193 sõjavangi;

- Venemaa ründas 2025. aastal Ukraina raudteetaristut üle 1000 korra;

- Ukraina kinnitas rünnakut Neptunidega Rostovi oblasti droonitehasele;

- Vene väed pommitasid elumaju Odessas;

- Zelenski Euroopa Ülemkogus: Ukraina ei paku ainult droone;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 910 sõdurit.

Rindel oma sõdurid nälga jätnud Ukraina väejuht vallandati

Ukraina teatas reedel, et vallandas sõjaväeüksuse komandöri pärast seda, kui avalikkuse ette jõudsid pildid kuudeks rindele ilma piisava toidu ja veeta jäetud kurnatud sõduritest, mis vallandas üleriigilise pahameeletormi.

Üksuse sõduri abikaasaks peetav naine avaldas pildid kolmest ajamata habemega sõjaväelasest, kes olid märkimisväärselt kaalust alla võtnud ning kellel paistsid välja roided ja rangluud.

Naine, Anastasia Siltšuk, kirjutas sotsiaalmeedias, et üksus oli Kirde-Ukrainas Harkivi oblasti rindel positsioonil alates 25. augustist ning varusid saabus "nagu jumal juhatab, umbes iga 10–15 päeva tagant, ilma vee ja toiduta".

Ta lisas, et talvel sulatasid mehed lund ja jõid vihmavett.

Ukraina sõjaväeajakirjanikud ja avaliku elu tegelased reageerisid juhtunule raevukalt.

"Ma ei oleks iial arvanud, et meie sõjaline juhtkond meie armeele sellist häbi teeb. Meie jalaväelased näevad välja, nagu oleksid nad naasnud Vene vangistusest," kirjutas korrespondent Anna Kaljužna sotsiaalmeedias.

Ukraina kindralstaap teatas reedel, et vallandas üksuse komandöri, 14. mehhaniseeritud brigaadi ülema, süüdistades teda tegeliku olukorra varjamises.

"Kaotati mitu positsiooni ja tehti rida valearvestusi sõjaväelaste varustamisel. Eelkõige tuvastati probleem toiduvarustusega ühel brigaadi positsioonidest," seisis sotsiaalmeediapostituses.

Üksus võitleb Kirde-Ukrainas Kupjanski suunal Oskili jõe ümbruses.

Ukraina teatel toimetatakse varustus selles rindeosas asuvatele vägedele kohale droonide ja paatidega, ületades veekogu, mis on Venemaa tule all.

Armee teatas reedel, et üksusele on hiljuti toitu tarnitud, lisades: "Kui tingimused lubavad, viiakse läbi üksuste viivitamatu evakueerimine."

Brigaadi uus ülem Tarass Maksimov pidas pärast ametisse nimetamist sõduritega videokõne, lubades, et püüab nad roteerida niipea, kui ilmastikutingimused seda võimaldavad.

"Aidake meid siit ära tuua ja kõik saab korda," ütles üks meestest talle Ukraina meedia avaldatud kõnes.

Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 193 sõjavangi

Venemaa ja Ukraina vahetasid reedel kumbaltki poolelt 193 sõjavangi; tegemist on selle kuu teise sarnase vahetusega ning see on üks väheseid valdkondi, kus Moskva ja Kiiev koostööd teevad.

Nelja aasta pikkuse Venemaa agressioonisõja jooksul on riigid vahetanud tuhandeid sõjavange ning tihtipeale on need vahetused ainsaks tulemuseks muidu soikunud kõnelustel konflikti lõpetamiseks.

"Vangide vahetuse raames naaseb koju 193 Ukraina sõdalast," ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi sotsiaalmeedias.

"Me peame meeles igaüht neist ja jätkame igapäevast tööd, et tuua oma inimesed Vene vangistusest koju," lisas ta.

Ka Venemaa kaitseministeerium kinnitas vahetuse toimumist, lisades, et nende sõdurid läbivad arstlikku kontrolli Valgevenes, mis on Moskva liitlasriik ja piirneb Ukrainaga.

"Araabia Ühendemiraadid ja Ühendriigid osutasid humanitaarset vahendusabi, et hõlbustada Vene sõjaväelaste vangistusest naasmist," märkis Venemaa.

USA juhitud kõnelused nelja-aastase konflikti lõpetamiseks olid soikunud juba enne veebruari lõpus puhkenud Lähis-Ida sõda, mis need sisuliselt külmutas.

Venemaa ründas 2025. aastal Ukraina raudteetaristut üle 1000 korra 

Uudisteagentuuri Interfax-Ukraina teatel ütles Ukraina riikliku raudteefirma Ukrzaliznõtsja strateegia- ja arendusosakonna direktor Oleh Jakovenko 23. aprillil, et Venemaa ründas 2025. aastal riigi raudteetaristut ligi 1200 korda. Seda on rohkem kui 2023. ja 2024. aastal kokku.

Avaldus tehti ajal, mil Venemaa võtab üha enam sihikule Ukraina raudteevõrgustikku, mille kaudu veetakse välismaist sõjalist abi ja muud kaupa. Samuti tabavad rünnakud järjest sagedamini reisironge, mis on korduvalt kaasa toonud tsiviilohvreid.

Jakovenko märkis, et täiemahulise sõja algusest on rünnakute alla sattunud ligi 17 300 raudteerajatist ja veeremiühikut. Neist 7300 on saanud kahjustada ning 9900 täielikult hävinud.

Alates 2022. aastast on tööülesannete täitmisel hukkunud 40 raudteetöötajat, lisas Jakovenko.

Ukrzaliznõtsja andmetel sai 2025. aastal ning 2026. aasta esimeses kvartalis Venemaa rünnakutes kahjustada 209 vedurit, 239 reisivagunit ja 371 kaubavagunit. Lisaks said pihta 86 raudteesilda ja 50 jaama.

Ainuüksi viimase kahe kuu jooksul on Venemaa korraldanud raudteevõrgustikule 352 rünnakut.

Reisirongidele suunatud rünnakute sagenemise tõttu võttis Ukrzaliznõtsja kasutusele täiendavad turvameetmed. Kui läheduses tuvastatakse Venemaa droon või muu õhuoht, siis rongid peatatakse ning kõik reisijad evakueeritakse ohu möödumiseni.

Seetõttu hilinevad mõnel liinil rongid graafikust mitu tundi, kuna ohuolukorras pole võimalik teekonda ohutult jätkata.

Mitmes piirkonnas asendatakse rongiliiklus teatud liinidel bussidega. Eelkõige puudutab see riigi ida- ja lõunaosa, kus käivad ägedad lahingud ning kuhu FPV-droonid ulatuvad juba ka suhteliselt tihedalt asustatud asulatesse. Bussitransport on sellistes oludes paindlikum ja mobiilsem lahendus.

Ukraina kinnitas rünnakut Neptunidega Rostovi oblasti droonitehasele

Ukraina kindralstaap kinnitas reedel, et laevavastased raketid Neptun tabasid pea nädal tagasi Venemaal Rostovi oblastis Taganrogi linnas asuvat Atlant Aero tehast. Rünnaku tagajärjel hävis kaks tsehhi ning kahjustada sai veel neli hoonet.

Ukraina väed ründasid tehast, kus tegeletakse mehitamata õhusõidukite arendamise, tootmise ja katsetamise ehk droonitootmise täistsükliga pühapäeval, 19. aprillil. Samal päeval kinnitas linnale antud raketilööki ka Rostovi oblasti kuberner Juri Sljusar, märkides, et kahjustada sai "äritaristu".

Kindralstaabi teatel toodetakse Atlant Aero tehases Molnija-klassi ründe- ja luuredroone ning mehitamata õhusõidukite (UAV) Orion komponente.

Avalduses märgiti, et umbes tonni kaaluv Orion suudab kanda kuni 250 kilogrammi kaaluvat lasti. Sinna hulka kuuluvad aerofotograafia seadmed, raadiotehnilised luuremoodulid, optoelektroonilised süsteemid, liugpommid KAB-20 ja keskmaa tiibraketid.

"Tehase kahjustamine vähendab vaenlase võimekust rünnata Ukrainas asuvaid tsiviilobjekte," lisati kindralstaabi teadaandes.

Lisaks teatas staap, et 22. aprillil toimunud rünnaku käigus sai Venemaa okupeeritud Krimmis Sevastopolis kahjustada Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) piirivalvele kuuluv projekt 22460 patrull-laev. Seda, kas rünnakus kasutati raketisüsteemi Neptun, eraldi ei täpsustatud.

Neptun on Ukraina kodumaine laevavastane raketisüsteem, mille maksimaalne lennukaugus on 300 kilomeetrit. Laiemalt sai see tuntuks 2022. aasta aprillis, kui relvasüsteemi kasutati Venemaa Musta mere laevastiku lipulaeva Moskva uputamiseks. 

2025. aastal esitles Ukraina raketi täiustatud versiooni, mis on katsetustel tabanud sihtmärke juba 1000 kilomeetri kauguselt. 2025. aasta märtsis teatas president Volodõmõr Zelenski, et süsteemi katsetused on edukalt lõppenud ja see suunatakse lahingukasutusse.

Oslo Ülikooli raketitehnoloogiale spetsialiseerunud doktorandi ja teaduri Fabian Hoffmanni sõnul peitub uusima versiooni peamine täiustus suure tõenäosusega juhtimissüsteemis.

Raketi algne, laevavastane versioon toetub radarjuhtimisele. See on tõhus olukorras, kus leidub suur vaenlase laev, millele otsimissüsteem saab lukustuda, rääkis Hoffmann.

"Maismaakeskkonnas on sellest aga vähe kasu, kuna see on objektiderohke ja sealt puuduvad niivõrd kergesti eristatavad radarisignatuurid," selgitas Hoffmann väljaandele Kyiv Independent.

"Tõenäoliselt soovitakse see asendada pilti loova infrapunaotsiku või elektrooptilise sihtimissüsteemiga," lisas ekspert.

Vene väed pommitasid elumaju Odessas

Väljaanne Ukrainska Pravda vahendab, et Vene väed pommitasid öösel Odessas asuvaid elumaju.

Odessa linna sõjaväevalitsuse juht Serhii Lõsak teatas, et kaks kahekorruselist ja üks kolmekorruseline hoone said tabamuse. Lõsak teatas, et mitu inimest sai vigastada, kannatanute täpne arv pole veel teada.

Zelenski Euroopa Ülemkogus: Ukraina ei paku ainult droone

Ukraina teeb praegu aktiivselt koostööd Lähis-Ida ja Pärsia lahe piirkonna riikidega, käimas on läbirääkimised mitmete partneritega ja ettevalmistamisel koostöö Kaukaasiaga, ütles kolmapäeval Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

Riigipea rõhutas, et Ukraina ei paku mitte ainult droone, vaid terviklikku kaitsesüsteemi.

"Näiteks on Araabia riikidel tugev õhutõrje rakettide vastu ning meie aitame neil luua kaitset droonide vastu maal ja merel. See on just selline integreeritud kaitse, mis tuleb luua ka Euroopa jaoks, et kaitsta piire, rannikut, merd, taristut ja kõike, mis võib sihtmärgiks saada. Usun, et see peaks olema tõeline Euroopa projekt," selgitas Zelenski.

Ukraina kaitseminister Mõhhailo Fedorov teatas samal ajal, et Ukraina käivitab uuel tasemel õhutõrje.

Minister rõhutas, et Ukraina on maailmas esimene, kes süstemaatiliselt laiendab püüdurdroonide kaugjuhtimist. See on näide kaitseinnovatsioonide rakendamisest ja uue õhutõrjestandardi kujundamisest.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 910 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril: 

- elavjõud umbes 1 323 460 (+910);

- tankid 11 892 (+4);

- jalaväe lahingumasinad 24 445 (+4);

- suurtükisüsteemid 40 606 (+32);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1753 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1353 (+2);

- lennukid 435 (+0);

- kopterid 350 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 254 605 (+1175) ;

- tiibraketid 4549 (+0);

- laevad/kaatrid 33 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 91 256 (+129);

- eritehnika 4134 (+0);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.