Oluline laupäeval, 11. aprillil kell 21.15:

- Rinnetel peaks hakkama kehtima ülestõusmispüha relvarahu;

- Zelenski tegi Venemaale ettepaneku jätkata relvarahu ka pärast pühi;

- Venemaa rünnakus Kramatorskile sai viga vähemalt 10 inimest;

- Ukraina teatel ründasid nende väed Venemaa naftarajatisi;

- Kurski kuberner: Ukraina droonirünnakus sai kolm inimest vigastada;

- Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 175 sõjavangi;

- ÜRO: tsiviilohvrite arv kasvas Ukrainas märtsis poole võrra;

- Enne ülestõusmispühade relvarahu hukkus mitu inimest;

- Ukraina teatas 160 Vene drooni tõrjumisest;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1440 sõdurit.

Rinnetel peaks hakkama kehtima ülestõusmispüha relvarahu

Venemaa režiimi juhi Vladimir Putini välja kuulutatud ülestõusmispüha relvarahu jõustub laupäeval kell 16 Moskva aja järgi ja kestab kuni 12. aprilli õhtuni, ütles Kremli kõneisik Dmitri Peskov, kelle sõnul olevat otsus humanitaarne, kuna lihavõtted on püha nii venelaste kui ukrainlaste jaoks.

Vene meedia andmeil oli Putin andnud neljapäeva õhtul kaitseminister Andrei Beloussovile ja kindralstaabi ülemale Valeri Gerassimovile korralduse peatada sel ajavahemikul sõjategevus kõigil rindelõikudel.

Samal ajal olevat vägedele antud käsk olla valmis tõkestama võimalikke "provokatsioone" Ukraina poolt.

Lisaks eeldab Peskovi sõnul Venemaa, et Kiiev järgib Moskva eeskuju.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kommenteeris omalt poolt Venemaa kuulutatud relvarahu ja teatas, et on valmis vastastikusteks sammudeks.

Vastates reedel ajakirjanike küsimusele relvarahu pikendamise kohta pärast lihavõtteid, ütles Peskov, et Moskva ei soovivat mitte relvarahu, vaid püsivat ja stabiilset rahu.

"See rahu võib saabuda juba täna, kui president Zelenskõi teeb vastava otsuse, võtab vastutuse enda peale ja teeb vastava otsuse. Sellest on juba korduvalt räägitud," lausus Kremli pressiesindaja.

Venemaa ei ole seni rahu saavutamise suhtes huvi üles näidanud, keeldudes loobumast Kiievile esitatud maksimalistlikest nõudmistest.

Enne ülestõusmispühade relvarahu hukkus Vene rünnakutes mitu inimest

Vaid mõned tunnid enne õigeusu ülestõusmispühade relvarahu algust aset leidnud mitmes Venemaa rünnakus Ukrainale hukkus mitu inimest ja mitu sai ka viga.

Kremli teatel pidi neli aastat kestnud sõja relvarahu algama laupäeval kell 16 ja kestma pühapäeva õhtuni.

Kohaliku sõjalise administratsiooni juht Vitalii Djakivnõtš postitas Telegramis, et "vaenlase droonirünnak" tabas Kesk-Ukrainas asuvas Poltava linnas poodi ja kohvikut, tappes ühe inimese ning vigastades teist.

Venemaaga piirnevas Sumõ oblastis said droonirünnakutes elamurajoonidele viga 14 inimest, sealhulgas 14-aastane poiss ja 87-aastane naine, teatas Telegramis sealse piirkondliku sõjalise administratsiooni juht Oleh Hrõhorov.

Vene väed ründasid droonidega ka Odessat, teatas Odessa linna sõjaväevalitsuse juht Serhii Lõsak. Tema sõnul põhjustas rünnak tulekahju elumajas ja ühiselamu katusel. Ühes eramajas puhkenud tulekahjus leiti kaks inimest surnuna.

Võimude teatel hukkus Hersonis ja Hersoni oblastis toimunud droonirünnakutes kaks inimest.

Nikopolis hukkus droonirünnaku tagajärjel veokijuht. Kramatorski ründas Venemaa juhitavate FAB-250 pommidega, vigastades 10 tsiviilisikut.

Ka mullu kehtestasid vaenupooled õigeusu ülestõusmispühade ajaks relvarahu. Kuid hingetõmbepaus saabub ajal, mil jõupingutused Venemaa sissetungi peatamiseks on ummikusse jooksnud ning USA tähelepanu on nüüd keskendunud Lähis-Ida sõjale.

Ukraina teatel ründasid nende väed Venemaa naftarajatisi

Ukraina relvajõudude teatel ründasid nende väed viimase ööpäeva jooksul kaht naftarajatist Venemaal ja okupeeritud Krimmi poolsaarel.

Krasnodari krais ründasid Ukraina väed Krõmskaja naftapumplat, Krimmis poolsaarel Gvardjõvskaja naftahoidlat.

Venemaa võimud teatasid varem tulekahjust Krasnodari krais asuvas naftarajatises.

Lisaks ründasid Ukraina väed viimase ööpäeva jooksul laskemoonaladusid Donetski ja Zaporižzje oblastis.

Venemaa rünnakus Kramatorskile sai viga vähemalt 10 inimest

Venemaa väed lasid Kramatorski linnale kolm liugpommi ning linnas sai vigastada vähemalt kümme inimest, ütles Donetski oblasti kuberner Vadõm Filaškin.

Üks pommidest tabas kortermaja, õhulöögis said kannatada ka seitse kõrghoonet ning üks ametiasutus, lisas ta.

Kurski kuberner: Ukraina droonirünnakus sai kolm inimest vigastada

Ukraina droon tabas Venemaal Kurski oblastis asuvas Lgovi linnas kütusetanklat ning juhtumis sai vigastada kolm inimest, ütles Kurski oblasti kuberner Aleksander Khinštein laupäeval.

Kihinšteini sõnul toimus see pärast väljakuulutatud relvarahu ehk peale kella nelja pärastlõunal.

Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 175 sõjavangi

Venemaa ja Ukraina vahetasid laupäeval kumbki 175 sõjavangi, teatas Venemaa kaitseministeerium.

"11. aprillil tagastati Kiievi režiimi kontrolli all olevalt territooriumilt 175 Vene sõjaväelast. Vastutasuks anti üle 175 Ukraina relvajõudude sõjavangi," teatas Venemaa kaitseministeerium Kremli-meelses suhtlusrakenduses MAX tehtud postituses.

Ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas, et 175 sõdurit pääsesid koju, lisades, et enamik neist oli olnud Venemaa käes vangis 2022. aastast saati.

ÜRO: tsiviilohvrite arv kasvas Ukrainas märtsis poole võrra

Tsiviilohvrite arv kasvas Ukrainas märtsis võrreldes veebruariga 49 protsenti, teatas ÜRO inimõiguste missioon Ukrainas.

ÜRO raporti järgi hukkus märtsis Ukrainas vähemalt 211 tsiviilisikut ning 1206 sai vigastada. 66 inimest hukkus lühimaadroonide rünnakute tagajärjel.

Missiooni juht Danielle Bell ütles, et pool hukkunutest olid eakad inimesed. "Mõned said droonitabamuse pensionile järele minnes, mõned oma aias aiatöid tehes. Teisisõnu, oma igapäevast elu elades," lausus ta.

Ukraina teatas 160 Vene drooni tõrjumisest

Ööl vastu laupäeva ründasid Vene väed Ukrainat 160 drooniga ning Ukraina õhujõudude teatel oli kella 8.00-ks hommikul alla tulistatud või maanduma sunnitud neist 133.

Venemaa kaitseministeerium teatas, et öösel tulistati alla 99 Ukraina drooni.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1440 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 310 110 (võrdlus eelmise päevaga +1130);

- tankid 11 851 (+3);

- jalaväe lahingumasinad 24 381 (+6);

- suurtükisüsteemid 39 798 (+64);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1726 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 1344 (+3);

- lennukid 435 (+0);

- kopterid 350 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 231 785 (+2014);

- tiibraketid 4517 (+0);

- laevad/kaatrid 33 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 88 698 (+183);

- eritehnika 4121 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Zelenski tegi Venemaale ettepaneku jätkata relvarahu ka pärast pühi

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles laupäeval, et Vene poolele on edastatud info võimalikust relvarahu jätkumisest ka pärast ülestõusmispüha.

"Ukraina peab relvarahust kinni ja reageerib vaid peegelmeetmetega. Kui Venemaa ei tee rünnakuid õhust, maalt ega merelt, ei vasta ka meie," teatas Ukraina president Telegramis neli tundi enne relvarahu algust.

"Ukraina on korduvalt pakkunud Venemaale erinevaid relvarahu lahendusi ning meie hinnangul peaksid lihavõtted olema rahu ja turvatunde aeg. Lihavõtterahu võiks olla ka esimene samm tegeliku rahuprotsessi suunas – oleme selle ettepaneku teinud," lisas Zelenski.