Viimasel kümnel aastal on investeerimise populaarsus Eestis kasvanud ning nüüd on sellele turule sisenemas ka Coop Pank. Samas valitseb valdkonnas tihe konkurents ja selles on ühel meelel nii uus tulija Coop kui ka senised investeerimisteenuste turul tegutsejad.

SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juht Elisabet Visnapuu ütles ERR-ile, et Eesti investeerimisteenuste turg on viimastel aastatel märgatavalt mitmekesistunud.

Seejuures ei konkureeri turul üksnes kohalikud pakkujad, vaid Eesti on osa laiemast rahvusvahelisest investeerimiskeskkonnast, kus tegutsevad nii kohalikud pangad ja investeerimisettevõtted kui ka välismaised fondivalitsejad ja platvormid, kelle tooted on Eesti jaeinvestoritele lihtsalt kättesaadavad.

"Sarnaneme lõunanaabritest paljuski Leeduga, kus turg on teenusepakkujatest ülekuumenenud. Samas eristume Lätist, kus turgu domineerivad selgelt pangad ning fintech'id ei ole veel samavõrd kanda kinnitanud," ütles Visnapuu.

LHV investorkogukonna juht Nelli Janson tõdes, et investeerimise populaarsuse suurenemine on märgatav mitte üksnes investorite arvu, vaid ka investeeritavate summade mõttes.

"Sellega koos on kasvanud ka inimeste teadlikkus finantsturgudest ja investeerimisvõimalustest. Samuti on tehnoloogia areng ja fintech-sektori kiire laienemine toonud turule hulgaliselt uusi lahendusi ja pakkujaid," lausus Janson.

Coop Pank palkas investeerimisvaldkonda üles ehitama pikalt LHV-s töötanud Sander Pikkeli.

Investeerimisteenuste äriliini juhina tööd alustanud Pikkeli kinnitusel näeb pank investeerimisteenustes selget pikaajalist potentsiaali, sest ehkki Eesti inimeste huvi oma raha kasvatamise vastu on märgatavalt kasvanud, leidub jätkuvalt palju ka neid, kelle jaoks investeerimine tundub keeruline või kauge ning kes ootavad lihtsat ja usaldusväärset lahendust oma kodupangast.

"Kliendid on Coop Panga kogumislahendused väga hästi vastu võtnud ning investeerimine on sealt samm edasi, sest jõukuse kasvatamiseks on vaja ka rohkem riske võtta," lausus Pikkel.

Kohalike pankade eeliseks on emakeelne suhtlus

Tiheda konkurentsi kohta ütles Pikkel, et eestlastel on endiselt vähem finantsvara kui Euroopa riikides keskmiselt.

"Näeme siinkohal potentsiaali kasvatada uusi investoreid, aga ka pakkuda kodupangas investeerimise võimalust tänastele Coop Panga klientidele. Seni on nad pidanud tegema seda väljaspool Coopi mõnes teises pangas või investeerimisplatvormil," rääkis ta.

Coop Panga tunnetuse kohaselt ootavad Eesti kliendid investeerimisel selget emakeelset suhtlust, kohaliku turu mõistmist ning tuge regulatiivses ja maksunduslikus kontekstis.

"Just siin näeme kohalikel pankadel ja kodumaistel teenusepakkujatel jätkuvat tugevat rolli rahvusvaheliste platvormide ees," sõnas Pikkel.

Swedbanki investeerimise valdkonnajuht Kadi Tõnismaa märkis, et kliendi vaatest on igasugune konkurents alati tervitatav, sest see sunnib kõiki teenusepakkujaid klientide nimel rohkem pingutama.

See, kas pangal on võimalik investeerimisteenust kasumlikult pakkuda, sõltub Tõnismaa sõnul väga palju mahust, kliendibaasist ja sellest, kui hästi suudetakse pakkuda terviklikku teenust. Just sellepärast on tema hinnangul keeruline Coopi kui uue tulija võimalusi turul edu saavutada täpsemalt hinnata, kuid Tõnismaa märkis, et panga vaatest võib esmane sihtrühm olla eelkõige nende olemasolev kliendibaas.

"Meie hinnangul ei otsusta klient ainult tehingutasu põhjal, vaid sama oluline on kogu tervik: kui mugav, lihtne ja usaldusväärne on platvorm, kui hea on ligipääs erinevatele väärtpaberitele ja turgudele, kui arusaadav on hinnastamine ning millist tuge pakutakse nii alustavale kui ka kogenud investorile," loetles Tõnismaa.

Swedbank, mis pakub terviklahendust, võimaldades soetada erinevaid instrumente alates investeerimisfondidest kuni keeruliste tuletisinstrumentideni, näebki seda oma tugevusena ning hindab oma teenust ka soodsaks. Lisaks pakub pank turul ainsana võimalust, et alates seitsmendast eluaastast saab laps vanema loal ise investeerida.

Marginaalid on hinnasurve tõttu vähenenud

Nelli Janson LHV-st pidas kasumlikkuse juures põhifaktoriteks mahtu ja efektiivsust ning tõi välja, et ehkki sektori kogumahud on kasvanud, on konkurents ja hinnasurve kaasa toonud ka marginaalide vähenemise.

"See tähendab, et edukad on eelkõige need, kes suudavad pakkuda skaleeritavaid ja tehnoloogiapõhiseid lahendusi," selgitas Janson. Tema hinnangul ei ole turg uue tulija jaoks lihtne, kuid kindlasti mitte suletud – ühest küljest on klientide ootused kõrged ja konkurents tugev, aga teisalt on investeerimishuvi kasv jätkuvalt toetamas turu laienemist.

"LHV on olnud investeerimisega tihedalt seotud juba oma algusaegadest. See on osa meie DNA-st ja LHV eesmärk on ka edaspidi selles konkurentsis aktiivselt ning edukalt osaleda," kinnitas Janson, kelle sõnul on panga siht pakkuda üha paremaid ja paindlikumaid lahendusi, mis arenevad koos turu ja tehnoloogiaga.

"Teatud mõttes on see valdkond nagu Riia linn, mis kunagi päriselt valmis ei saa, sest alati on võimalik teenuseid ja tooteid edasi arendada ning lihvida. Seda eriti tänases keskkonnas, kus automatiseerimine ja digilahenduste roll kasvab kiiresti ning loob pidevalt uusi võimalusi nii klientidele kui teenusepakkujatele," lisas Janson.

SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juhi sõnul on investeerimisteenused pika vaatega ärivaldkond, kus edu sõltub strateegilisest planeerimisest, usaldusest klientidega ning võimest kohaneda pidevalt muutuvate turgude ja majandustingimustega.

"Teenuste arendamine eeldab märkimisväärseid investeeringuid nii tehnoloogiasse, regulatiivsete nõuete täitmisse kui ka finantsnõustamise kompetentsi. Uue teenusepakkuja jaoks tähendab see kõrget panust ja strateegiat turule sisenemiseks ning vajadust väga selge eristumise järele," lausus Visnapuu. Ta lisas, et turg liigub üha enam automatiseeritud lahenduste suunas, mis pakuks võimalusi investeerimiseks inimestele, kes ei ole varem turgude dünaamikaga kokku puutunud.

"See peegeldab laiemat muutust inveseerimiskäitumises, kus hinnatakse lihtsust ja kulutõhusust," tõdes Visnapuu.