Emissioon toimus lõppevate lühiajaliste võlakirjade refinantseerimiseks, teatas rahandusministeerium.

Emiteeritud võlakirjade keskmine tootlus tähtajani oli kuuekuuliste puhul 2,439 protsenti ja 12-kuuliste puhul 2,696 protsenti.

"Intress muidugi on kõrgem võrreldes varasemate kordadega, sest maailmaturul on intressimäärad päris palju kasvanud, euribor on märksa kõrgem kui pool aastat tagasi," ütles rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Janno Luurmees.

Võlakirjaemissioon toimus lühiajaliste võlakirjade programmi raames, mille rahandusminister kinnitas 2020. aastal. Programm annab võimaluse korduvalt emiteerida kuni 12-kuulise tähtajaga võlakirju, mille intressimäär sõltub emiteerimishetke turutingimustest.

SEB hindas oksjoni väga edukaks, sest kui varem on laenu saadud vastavalt kuue ja 12 kuu euribori tasemete lähedalt, siis seekord emiteeriti võlakirjad oluliselt madalamalt tasemelt kui on euroalas raha hind tervikuna.

Kui viimase viie oksjoni käigus on kaasatud 250 miljonit eurot, siis seekord otsustas riik investoritele pakkuda 92 miljoni euro võrra rohkem võlakirju. SEB teatel ei tulnud see üllatusena, sest kaitsekulude kasvu tõttu on riigieelarve puudujääk oluliselt kasvanud.

"Võrreldes varasema nominaalse tasemega, siis see intress oli kõrgem. Kui vaatame, kuidas raha hinna mõistes see laen kujunes ehk kui palju pidi euriborile peale maksma või euriborist madalamalt tasemelt saadi laenu, siis seekord oli emissioon oluliselt edukam," lausus SEB kapitaliturgude maakler Erik Laur.

Luurmees märkis, et kuna tänastest võlakirjadest saadud raha läheb tervikuna varasemate sarnaste ja sel nädalal lõppevate võlakirjade refinantseerimiseks, siis riigivõlg nendest ei kasva. Küll ei jää need võlakirjad sel aastal viimasteks.

"Järgmine emissioon tuleb kindlasti sel aastal veel, meil on kindlasti plaanis emiteerida ka pikemaajalisi võlakirju, et riigieelarve puudujääki katta. See on vähemalt miljard või rohkem, mida peame veel laenama

Kuigi Eesti riigi võlakoormus on praegu veel suhteliselt väike, hoiatab Eesti Pank selle kiire kasvu eest, mis tähendab suurenevaid intressikulusid.

"Kui riik laenab juurde, siis suurenev võlakoormus tähendab suurenevaid intressikulusid. Kui vaatame praegu etteennustatavat trajektoori, mis on selle aasta eelarve puudujääk ja sellest tulenevalt täiendava võla tarvidus kujunemas ja ka järgmiste aastate täiendav võlakasv, siis mõne aasta horisondis on intressikulu riigi jaoks kaks protsenti eelarve tuludest," lausus Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai.

Lühiajalised võlakirjad on suunatud ainult kutselistele investoritele.