Tartus on kogukonnaaedade vastu huvi suur
Tartus on kogukonnaaianduse vastu huvi nõnda suur, et sel aastal plaanitakse ühte aeda veel pea poole hektari ulatuses laiendada. Aialised kiidavad rõõmu ja vaheldust, mida seal tegutsemine pakub.
Huvi kogukonnaaianduse vastu sai hoo sisse koroona-ajal kui muud tegevused olid piiratud. Aiad on aga pidevalt laienenud ning huvi maalapi vastu, kus üht-teist kasvatada on endiselt suur.
Timuti aiamaade haldaja Leila Mainla sõnas, et huvi aedade vastu on väga suur.
"Need kasutajad, kes siin on, on väga pikaajalised. Põhimõtteliselt elu lõpuni kasutavad mõned. Linnaelanike poolt ikka iga aasta tuleb mulle meile ja kõnesid, et kas teil on vabu kohti ja mis need tingimused on," sõnas Mainla.
Tartus on üheksa suuremat kogukonnaaeda. Suurim neist on Tartu maheaed, mis laiub tänaseks juba üle 10 hektari suurusel alal. Maalappi omab seal pea 600 inimest, kuid sel aastal on plaanis veel natukene laieneda.
Tartu maheaia eestvedaja Avo Rosenvaldi sõnul planeeritakse täna üht maalappi 0,4 hektari võrra laiendada.
"Me ei saa liiga suureks minna, see on viimane võimalus. Aga niiet tuleva aasta saaks meile umbes nelikümmend inimest veel juurde tulla," selgitas Rosenvald.
Maalapil kasvatatakse erinevaid juurvilju, peamiselt ikka oma tarbeks. Mõnel agaramal aiapidajal õnnestub ka nii, et poest ei peagi juurvilja ostma. Peamine on aga ikka rõõm ja vaheldus, mida aialapike pakub.
"Kõigepealt bussiga sõidan linna, linnast sõidan siia. Tasub, siis ära nii pikk sõit? Mida ma seal kodus siis vahin üksinda? Mis ma vahin seal kodus seda maja?" sõnas aednik Helle.
Teine kogukonnaaialine Piret sõnas, et kavatseb sel aastal igasuguseid vilju mulda pista.
"See, et ma saan sealt saaki, mis ma olen ise kasvatanud ja ma tean, mida ma suhu pistan ja potti panen, see on üks asi. Teine asi on see tervis ja tegevus, mis on väga mõnus ja mis ühendab loodusega," selgitas Piret.
Enamik kohatud aednikest külvas täna herneid, kuid kevadilmad on veel kavalad.
"Juba kolm nädalat tagasi pandi porgandeid maha ja kuna lõuna ajal kui tuult ei ole on nii ilus soe, siis ongi tunne, et võib kõike maha panna. Mõned panevad julgesti maha asju, rediseid ja tilli, varast porgandit. Aga palju peab veel kõhklema, sest öökülmad ja lörts tuleb," rääkis Rosenvald.
Toimetaja: Märten Hallismaa
Allikas: "Aktuaalne kaamera"








