Läinud septembris avati Tallinna lineaarpargi putukaväila esimene Ristiku tänava ja Kolde puiestee vahele jääv lõik. Üheksast rohealast koosnev koridor hakkab suuresti kulgema mööda endist raudteetammi ja kõrgepingeliinide jada ning peaks kunagi jõudma Hiiu asumini välja.

Arhitektuuri- ja projekteerimisettevõtte Kino esialgse idee järgi oleks Põhja-Tallinna viis 1959. aastal ehitatud kõrgepingeliini masti kujundatud osaks putukaväila esimesest jupist. Põhiprojekti tellis linn aga teiselt ettevõttelt, hanke võitnud K-Projektilt, kes jättis originaalidee ellu viimata.

Kino maastikuarhitekt Juhan Teppart selgitas, et kui tegu on mistahes loominguga, siis peab autor saama öelda, mis sellega edasi saab.

"Teine projekteerija jätkas projekteerimist ja siis mindi mööda algselt olnud idee lahendustest," tõdes Teppart.

"Mingid asjad võeti üle meie projektist ja mingid asjad tehti teistmoodi. Aga tegelikult see niimoodi ei käi. Seda, miks mindi mööda või miks mugandusi tehti, ei oska ma kommenteerida. See on autoriõiguste rikkumise teema. Saan aru, et nüüd soovitakse mastid üldse maha võtta, see oleks järjekordne rikkumine, kui ideest vaadatakse mööda ja ei konsulteerita autoritega. Just inimesele mõeldud pool projektis, seda vahendab ikkagi üks autor," rääkis Teppart.

Tallinna linnapea Peeter Raudsepp (Isamaa) ei osanud teemat kommenteerida, lisades, et see on natuke üllatav.

Raudsepa sõnul on tegu vanade ja amortiseerinud mastidega

Raudsepp ütles, et linnavalitsus võttis vastu otsuse likvideerida putukaväila elektrimastid mullu 19. detsembril. Sealhulgas tühistas linn ka Putukaväila mastide installatsioonide ideekonkursi, mis parasjagu käimas oli.

Linnapea andmeil maksab ühe masti konserveerimine säilitamise eesmärgil kuni 60 tuhat eurot – seega viie masti peale kokku ligi 300 tuhat eurot.

"Ma ei ole pidanud seda otstarbekaks, seda rehkendust, sest mingisugust tarvet neil ei ole," sõnas Raudsepp.

"Need on vanad ja amortiseerunud mastid. Võib-olla mõne vaataja jaoks on ilu tema silmades – kardan, et enamusel inimestel seda ei ole. See on linna maksumaksjale täiendav kulu, linnale täiendav risk, mis nendest tulevikus saab, sest siis ei tule keegi neid ilma rahata maha võtma. Päris uue masti saaks umbes poole odavamalt," märkis ta.

Raudsepp tõdes, et otsus oleks hoopis see, kui mastid alles jäetaks. Ta ütles ka, et maste omav võrguettevõte Elering on nõus need teisaldama ning pärast ka maapinna ära tasandama. Seega ei peaks Tallinn millegi eest maksma, lisas Raudsepp.

Tepparti sõnul saaks aga hinnata iga masti eraldi ning konserveerida konstruktsioonid nii, et need enam edasi ei laguneks. Arhitekt rõhutas, et mastid ei pea täielikult säilima, vaid saab ka pooleldi lahti võtta või demonteerida ning nii mingilgi kujul säilitada ja neile funktsioon leida.

"Võib-olla võib jätta need otsused järgmistele inimestele, kellel on rohkem ideid või soovi tegeleda niisuguste väärtustega nagu pargiruum või piirkonna identiteet," tõdes Teppart.

Tema sõnul jääks mastide lammutamisel kohalikud inimesed ilma olulistest maamärkidest, mis on seotud piirkonna ajalooga.

Valguslahendus jäi rajamata

"Varem olid raudteerööpad, asemele tulid kõrgepingeliini mastid ja nüüd tuli putukaväil, mis on justkui inimese võimestaja ja tema terviseruum. Meie soov oli sedasama ajalugu näidata ja säilitada," rääkis Teppart.

Ta kirjeldas lahendusi, mida olid eskiisis välja pakkunud. Sealhulgas vaateplatvorm ja kõrge masti konstruktsiooniga ühendatud mänguväljak. Variant oli panna ka mastide peale kasvama ronitaimed või rajada sinna kasvuhooned. Samuti mängis Kino arhitektide plaanis võtmerolli valguslahendus.

"Projektis oli ette nähtud riputatud valgustus, et kasutataks ära suuri valgustusmaste. Tuleksid lisamastid, aga kaablid ei oleks mitte maa all, vaid valgustid oleks trossi küljes," rääkis Teppart. "Praegu ehitati standardne, tavalisem lahendus – hästi palju valgustiposte ning mastid jäid ka kasutuseta," tõdes Teppart.

Raudsepp aga leiab, et elektrimastid on eelkõige tehniline rajatis ning liigse fantaasiaga ei ole paslik läheneda.

"Julgen arvata, et iga mõte, mis nende mastidega teha tahaks, tegelikus elus rakendust ei leia. Sellepärast et need mastid ei ole ju kõigeks mõeldud. Nad on mõeldud üheks asjaks – kandma elektriliine," rõhutas Raudsepp.

Elektrimastid paiknevad Põhja-Tallinnas Sõle, Ehte, Puhangu ja Kaera tänava juures.

Plaan hõlmata putukaväila projektis vanu maste, püsis jõus veel eelmise, sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski juhitud Tallinna linnavalitsuse ajal, kuid närbus läinud aastal, mil tuli peale uus Isamaa ja Keskerakonna võim.

Putukaväila elektrimastide allesjätmise ja rakendamise plaan esitati ka tänavusse Tallinna kaasavasse eelarvesse.