Oliiviõli hind maailmaturul oli tipus 2024. aasta alguses, mil selle tonn maksis üle 10 000 dollari, kuid hakkas pärast seda järjest langema ning jõudis möödunud aasta maiks veidi üle 5000 dollarini. Pärast seda on oliiviõli tasapisi kallinenud, kuid selle hind jääb senini kaugele maha kahe aasta tagusest kõrgpunktist – veebruaris ja märtsis maksis tonn veidi üle 6000 dollari.

Oliiviõli hind on Eesti poodides samuti allapoole liikunud, kuid mitte sama palju kui hind maailmaturul.

Selveri kommunikatsioonijuht Mariann Järvela ütles ERR-ile, et oliiviõli hind on langenud eelkõige Hispaania tootjatel, kuna seal oli eelmine saak hea. Selveris on oliiviõli hind kampaaniate raames langenud sõltuvalt tootjast keskmiselt 30–35 protsenti.

"Hispaania tootjad on hindu langetanud ka tavahinnas, keskmiselt umbes 15 protsenti," lisas Järvela. "Sama ei saa öelda Kreeka ja Itaalia tootjate kohta, kelle toodete hinnad on püsinud sisuliselt muutumatuna."

Coop Eesti Keskühistu ostudirektor Oliver Rist märkis, et nende kauplusevõrgus langetati eelmisel aastal populaarsemate toodete tavahindu ligikaudu 15 protsenti.

"Samas on oliiviõli kategoorias selgelt näha, et tarbijad on muutunud hinnatundlikumaks ning eelistavad üha enam kampaaniatooteid – sooduspakkumiste osakaal müügis on selles tootekategoorias märgatavalt kasvanud," tõdes Rist.

Tema sõnul sõltub jaehinna kujunemine mitmest tegurist: ühelt poolt mõjutavad seda varem kõrgema hinnaga soetatud laovarud, mis aeglustavad hinnalanguse jõudmist poeriiulile, aga teisalt mängivad rolli ka logistika- ja energiahinnad ning laiemad arengud maailmamajanduses.

"Jaekaupmehed püüavad seejuures hoida tasakaalu ostu- ja müügihinna vahel ning võimalusel kajastada sisendhindade langust esimesel võimalusel ka tarbijahindades poeriiulitel," lisas Rist.

Prisma kommunikatsioonijuhi Kertu Kärgi kinnitusel on oliiviõli hinnad langenud ka Prismas ja viimati vähenesid need sellel kuul.

"Samas pole kõik tootjad oma hindu allapoole toonud ning hinnamuutused on kaubamärgiti erinevad. Mõned brändid on jõulisemalt reageerinud, näiteks maksis Borgese ekstra väärisoliiviõli 500 milliliitrit  aasta alguses 11,29 eurot, aga nüüd 6,98 eurot," tõi Kärk välja.

Hinnalangus ei too kaasa tuntavat müügikasvu

Seda, et oliiviõli müügimaht selle hinnamuutuste tuules tunduvalt muutuks, poeketid ei tähelda.

Mariann Järvela ütles, et Eesti turg on suhteliselt väike ja seetõttu ei ole oliiviõli hinnalangusele märkimisväärset müügimahu kasvu järgnenud.

"Samuti on klientidel kasvanud muud kulud, mistõttu on tarbimiseks vähem vaba raha," sõnas Järvela.

Oliver Rist sõnas, et ehkki eelmisel aastal hakkasid oliiviõli hinnad langema, ei naasnud need enam kriisieelsele odavale tasemele. See tähendab, et hinnasurve leevenes, aga langus jäi tarbija jaoks pigem tagasihoidlikuks.

"Oliiviõli ei tundunud paljudele endiselt varasemaga võrreldes soodne," tõdes Rist. "Jaekaubanduses peegeldusid need muutused samuti viitega."

Kui 2019. ja 2020. aastal kõikus oliiviõli hind maailmaturul eri kuudel veidi alla või üle 3000 USA dollari tonni eest, siis 2020. aasta detsembris langes see isegi kõigest 1313 dollarini. 2021. aasta jaanuaris kerkis hind ligi 3500 dollarini tonnist ja ronis seejärel üle 4000 dollari piiri, püsides üsna stabiilsel tasemel kuni 2022. aasta suveni.

Aastatel 2022–2024 tõusis oliiviõli hind Euroopa Liidus väga järsult, põhjuseks olid eelkõige Lõuna-Euroopat räsinud põud ja kuumalained, kliimamuutustest tingitud ebastabiilne saagikus, kasvanud tootmis- ja energiakulud ning pakkumist selgelt ületanud nõudlus.

Kõrgeim oli oliiviõli maksumus maailmaturul 2024. aasta jaanuaris, mil selle tonni hind oli 10 281 dollarit.