Aasta alguses startis Eesti.ai algatus, mille üks eesmärk on muuta tervishoiu valdkonna tööd efektiivsemaks. Näiteks kulub praegu perearstidel hulga aega dokumentide täitmisele, kuid tulevikus võiks patsiendi pöördumisest kokkuvõtteid ja epikriise kirjutada tehisaru.

"On olemas selline seade, mis aitab kõigepealt kõne tuvastada ja siis transkribeerida kogu selle jutu ning kui liidestustega kõik areneb, siis põhimõtteliselt see läheb ka otse digilukku," sõnas Eesti.ai tiimijuht Kirke Maar.

Perearstid on tehisaru kasutuselevõtu suhtes ettevaatlikud.

"Kuna me töötame väga palju delikaatsete isikuandmetega, siis kõige suurem oht on ikkagi see andmeleke. Pluss see, et ma tegelikult ei adu päris hästi, kus see info kõik on ning mil määral ja moel see on tulevikus kättesaadav ja seostatav selle inimesega, kelle kohta ma päringut teen. Lisaks vastutuse küsimus, et kes siis vastutab," sõnas perearstide seltsi juhatuse liige Triinu-Mari Ots.

Sarnasel põhimõttel plaanitakse hõlbustada ka kiirabi tööd, kus paberite täitmise asemel kuulaks patsienti ja meditsiinipersonali tehisaru ning teeks nende jutust järeldusi ja kokkuvõtteid. Ka siin on lahendamata küsimusi.

"Meie vaates probleem on see, et tehisaru tihtipeale ei suuda hästi eristada, et kes on see inimene, kes praegu räägib. Võib-olla ka seda, kas räägitakse meditsiinilistel teemadel või mingisugusel muul. See on kindlasti üks nendest nüansidest, mis tuleb selle projekti käigus ära siluda," lausus tervisekassa juhatuse liige Karl-Henrik Peterson.

Eesti.ai algatuse tiimijuht Kirke Maar ütles, et lisaks eelmainitule on tehisaru mudelitel raskusi ka meditsiiniterminite ja eesti keelega. Ta rõhutab korduvalt, et testimise käigus tulebki tagasilööke.

"Tervisevaldkond on väga kriitiline, mis puudutab seda, et kus me oma andmeid hoiame, kuidas me neid andmeid hoiame ja ta on ka emotsionaalselt väga keeruline, et kas inimene on valmis selleks, et esiteks, me salvestame - kõik ei olegi valmis, ei peagi olema valmis - ja teiseks, kus me neid andmeid hoiame. Me ei saa kindlasti saata neid andmeid kuhugi USA pilve, vaid seal on vaja läbi mõelda ka seda, milliseid mudeleid me kasutame, kus me hoiame andmeid ja selle kõigega me paralleelselt tegeleme," sõnas Maar.

Esimesi katsetusi tehisaruga tervishoius juba tehakse. Erinevate valdkonna projektide rahavajadus on umbes kaks miljonit eurot, mida valitsus arutab aprillikuu jooksul. Eesti.ai algatuse teised põhisuunad on haridus ja julgeolek.