Maist küsitav 137 eurot megavatt-tunni eest on kolmandiku võrra senisest hinnast kõrgem ja paari nädala pärast saab Narvast Eesti kalleima keskküttega linn.

Narva hinnatase on tipus ka võrreldes teiste Balti riikidega. Leedus oleks Narva oma küttehinnaga esimesel ja Lätis teisel kohal.

Kaugküttehinna tõusu põhjus asub Narvast 4500 kilomeetri kaugusel Hormuzi väinas. Sõja tõttu suletud laevaliiklus tõstis järsult maagaasi hinda ja kuna Narvat köetakse valdavalt gaasiga, siis on ka hinnatõus vältimatu.

Narva soojusvõrgu juhatuse liikme Pavel Rušeljuki sõnul moodustab tootja omahinnast peamise osa gaasi hind.

"Maagaasi osa tootja omahinnas on 90 protsenti ja gaasi hind on põhiline põhjus, miks uus tariif kinnitati," selgitas Rušeljuk.

Tema sõnul on gaasi hind väga kõikuv ja Narval on lootust, et see võib uueks küttehooajaks langeda.

"Absoluutselt, ootame seda, ootame uusi turu-uudiseid ja ootame suvel soodsamat gaasihinda," ütles Rušeljuk.

Kallist gaasikütet võiks asendada Balti elektrijaama koostootmisplokk, kuid seda vaid siis, kui heitmekvootidega lämmatava põlevkivijaama toodang turukõlbulikuks osutub.

"See sõltub elektrienergiaturust, kui elektrienergia hind on 100 pluss ja plokk pääseb turule, siis kui võrrelda seda täna kinnitatud tariifiga, siis oleks see kaks korda vähem," selgitas Rušeljuk.

Narva linnapea Katri Raik, kes veel eelmise hinnatõusu ajal valitsuselt kriisiabi palus, ütles, et raha riik ülikõrge küttehinna kompenseerimiseks Narvale ei anna.

"Kõik soovitavad meil kasutada erinevaid fonde ja maju soojustada, nii et mingisugust rahalist toetust Narva ei saanud. Küll me saavutasime selle, et teema on valitsuse laual ja ka nüüd hinnatõusu arutati valitsuskabinetis.
Loodame, et see piirhind tegelikkuses ei realiseeru. Nüüd tuleb küll öelda: see on Eesti kõige kõrgem küttehind," sõnas Raik.

Püsivalt odava kaugküttelahenduse saab Narva alles 2028. aasta lõpuks, kui Narva kaugküttevõrk ühendatakse Eesti elektrijaamaga ning toasooja hakatakse tootma õlitehaste uttegaasist.