Oluline Vene-Ukraina sõjas teisipäeval, 14. aprillil kell 22.57:

- Norras hakatakse Ukraina droone tootma;

- Ukraina pidas eduka lahingu ainult roboteid kasutades;

- Ukraina alustab Euroopaga kõnelusi ühise õhutõrjesüsteemi loomiseks;

- Ukraina droonid tabasid Tšerepovetsi keemiatehast;

- Hispaania ja Belgia eraldavad Ukrainale kahe miljardi euro eest kaitsetoetust;

- Ukraina väed taganesid Sumõ oblasti idaosas asuvatest küladest;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 820 sõdurit.

Norras hakatakse Ukraina droone tootma

Ukraina droone hakatakse edaspidi tootma ka Norras, teatas peaminister Jonas Gahr Støre, kes kohtus Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga teisipäeva õhtul Oslos.

Riigijuhid olid ühel meelel, et peavad suurendama kaitsealast koostööd. Pärast kahepoolset kohtumist allkirjastasid nad ka ühisdeklaratsiooni koostöö tihendamise kohta.

Mitmed riigid on olnud huvitatud koostöö suurendamisest Ukrainaga, kuna riigil on Venemaa kõrval kõige rohkem praktilist kogemust kaasaegse droonisõja vallas.

"Meil on ukrainlastelt palju õppida. Norra väed koolitavad praegu Ukraina sõdureid ja nüüd oleme kokku leppinud, et Ukraina instruktorid tulevad Norrasse, et jagada oma kogemusi Norra kaitseväega," ütles Støre pressikonverentsil.

Zelenski saabus Oslosse otse Berliinist, kus Ukraina allkirjastas samuti droonisõda puudutava koostöölepingu Saksamaaga.

Venemaa raketirünnaku tõttu hukkus Dnipros viis inimest

Ukraina võimud teatasid, et teisipäeval hukkus Venemaa raketirünnakus Dnipro linnas viis inimest ning vigastada sai vähemalt 27 inimest. Rünnak kahjustas veel tsiviiltaristut ja mitut autot.

Vene väed ründasid ka Tšerkassõ oblastit, kus hukkus üks kaheksa-aastane poiss, vigastada sai 12 inimest.

Vene väed ründasid liugpommidega Harkivi oblastis asuvat tammi

Venemaa väed ründasid teisipäeval Harkivi oblastis liugpommidega kriitilist taristut, teatas  Harkivi oblasti kuberner Oleh Sõniehubov. Kuus sellist pommi suunati Petšenihõ tammi pihta, tamm ise kahjustada ei saanud. 

Ukraina sõjaväe teatel tundus rünnaku ajastus olevat tahtlik, kuna kevadiste üleujutuste tõttu on veetase veehoidlas praegu haripunktis. Tammi hävitamine sel ajal oleks võinud põhjustada ulatuslikke üleujutusi ja tõsiseid keskkonnakahjusid.

Ukraina pidas eduka lahingu ainult roboteid kasutades

Ukraina võitis esmakordselt lahingu Venemaaga peetavas täiemahulises sõjas ainult mehitamata süsteeme kasutades, teatas president Volodõmõr Zelenski.

"Esimest korda selle sõja ajaloos võeti vaenlase positsioon üle eranditult mehitamata platvormide - maapealsete robotsüsteemide ja droonide abil. Okupandid alistusid ning see operatsioon viidi läbi jalaväe osaluseta ja meiepoolsete kaotusteta," rääkis Zelenski esmaspäeva õhtul tehtud pöördumises.

Ta ei täpsustanud, kus või millal täpselt selline lahing toimus ega ka seda, millisel maastikul see peeti.

Küll aga märkis Zelenski, et viimase kolme kuu jooksul on robotsüsteemidega rindel läbi viidud üle 22 000 missiooni, säästes sellega Ukraina sõdurite elusid.

‼️ ZELENSKYY: For the first time in the war, an enemy position was captured entirely by ground robotic systems and drones - without any infantry. A robot entered the most dangerous zones instead of a soldier and took the positions.

"The future is here, on the battlefield, and… pic.twitter.com/maqECUunEj

— Kateryna Lisunova (@KaterynaLis) April 13, 2026

"Ratel, Termite, Ardal, Lynx, Zmiy, Protector, Volya ja teised Ukraina kaitsetööstusüksused viisid rindel kõigest kolme kuu jooksul läbi rohkem kui 22 000 missiooni. Teisisõnu, elusid säästeti üle 22 000 korra. Kõige ohtlikumatesse tsoonidesse läks sõduri asemel robot," rääkis Zelenski oma pöördumises Ukraina kaitsetööstuskompleksi töötajate poole, kelle päeva 13. aprillil Ukrainas tähistati.

"Tulevik on juba rindel ja Ukraina loob seda," lisas Ukraina riigipea.

Zelenski sõnul on Ukraina viimase nelja aasta jooksul üles ehitanud uue kaitsetööstuse.

"Meil on raketid, mehitamata süsteemid, meil on püüdurid, ründe- ja meredroonid, luuresüsteemid, suurtükivägi, laskemoon, soomukid, robotplatvormid ja palju muud. Kõike seda nimetatakse täna tõelise uhkusega Ukraina relvadeks. Selline näeb välja jõud, mis on sepistatud lahingus, valus ja tules. Selline näeb välja kaitse ning tahe vabaduse ja õigluse järele," rääkis Ukraina riigipea.

"Selline näeb välja kvaliteet ja täpsus, meisterlikkus ja kauglöögivõimekus. Selline näeb välja iseseisvus. Tööriistad selle kaitsmiseks. Argumendid meie rahu saavutamiseks," jätkas president.

Zelenski sõnul on kaitsetööstuse töötajate kutsepüha pühendatud neile, kes seda jõudu tugevdavad – Ukraina relvatootjatele ja kõigile kaitsetööstuskompleksi töötajatele.

"Nelja aastaga on Ukraina üles ehitanud uue kaitsetööstuse. Laiaulatusliku, tõhusa ja igas mõttes muljetavaldava. Selle eest tänan kõiki, kes töötavad meie kaitsesektoris, meie relvatööstuses. Au meie relvatootjatele, au meie kaitsetööstusele! Tänan kõiki, kes aitavad! Au Ukrainale!" lausus president.

Ukraina alustab Euroopaga kõnelusi ühise õhutõrjesüsteemi loomiseks

Ukraina alustab juba sel nädalal Euroopa partneritega läbirääkimisi ühise õhutõrjesüsteemi loomise üle, teatas esmaspäeval president Volodõmõr Zelenski oma igaõhtuses pöördumises.

"Juba sel nädalal peame me eurooplastega kõnelusi – läbirääkimisi ühise õhutõrjesüsteemi loomise üle. Olen kindel selles, et kas Ukrainast saab Euroopa julgeolekusüsteemi lahutamatu osa või riskivad mõned Euroopas saada osaks niinimetatud Vene maailmast," hoiatas riigipea.

Zelenski märkis, et Ukraina mitte ainult ei käi muutustega kaasas, vaid on julgeolekutehnoloogiate arendamisel liidrite seas.

Presidendi sõnul usub ta, et Ukraina julgeolekukogemus ja sõjaline ekspertiis on nüüdseks kõige nõutum vara kümnete riikide jaoks üle maailma.

"Kuid me ei ehita partneritega uut koostööd relvade osas nii, nagu tegime seda 1990-ndatel, mil Ukraina relvi ja sõjalisi võimeid müüdi maha nagu mustal reedel. Me ei korralda oma relvade väljamüüki ja me ei tühjenda oma ladusid. Me pakume julgeolekupartnerlust. Sellist, mis on pikaajaline ja Ukrainale kasumlik," seletas Ukraina president.

Riigipea märkis, et Ukraina asjatundjad ja püüdurdroonid tegutsevad juba Lähis-Idas ja Pärsia lahe riikides ning et Ukraina loob tugevat, integreeritud õhutõrjesüsteemi, mis koosneb mitmest komponendist.

"Saudi Araabial, Araabia Ühendemiraatidel ja Kataril on oma õhutõrjesüsteemid ballistiliste ja muude rakettide vastu. Kuid kombineerituna meie sõjalise ekspertiisiga on neil lahendused Shahedide vastu kaitsmiseks, selle ohu tuvastamiseks ja laiaulatuslikuks reageerimiseks. Radarite katvus, vajalikud elektroonilise sõjapidamise süsteemid, side õhutõrjekomponentide vahel ja reaalne püüdmine – Ukraina on võimeline seda kõike tegema. Suhtleme selles osas ka Kuveidi, Omaani, Türgi ja Süüriaga," seletas Zelenski.

President märkis, et Aasia ja Aafrika riigid tunnevad huvi Ukraina kogemuse vastu.

Riigipea juhtis tähelepanu ka sellele, et Ukrainal on ka merejulgeoleku tagamise kogemusi, mis on objektiivselt kõige värskemad maailmas.

"Keegi teine ei ole läbi viinud selliseid missioone nagu ukrainlased Mustal merel. Kui räägitakse julgeolekust Hormuzi väinas, siis on see tihtipeale vaid teoreetiline jutt. Need, kes selliseid arutelusid peavad, ei ole ise sarnaseid operatsioone läbi viinud. Ukrainlased on. Me oleme võidelnud vaenlase laevastike, õhulöökide ja meremiinidega – me oleme selle kõik läbi teinud," nentis Zelenski.

President ütles, et kui partnerid pakuvad Ukrainale võrdset koostööd, siis saab Ukraina aidata.

"Meie meredroonid Sea Baby, Magura ja Sargan on paljudele tuntud ja see on samuti osa meie Ukraina ekspordiportfellist. Täpselt nagu meie suurtükivägi, mida toodame Euroopas kõige suuremas mahus. Täpselt nagu meie mürsud, mida on nüüd üha rohkem. Täpselt nagu meie soomus. Soomus, mis muutub iga aastaga tõhusamaks. Kõike seda pakub meie kaitsetööstus – meie kaitsjad, meie Ukraina relvatootjad," jätkas riigipea.

Zelenski on veendunud, et Ukraina on globaalne jõu ja julgeoleku tootja.

"See on nii ja nii see ka jääb," rõhutas riigipea.

"Midagi sellest ei tee Ukraina kingitusena. Pikaajalised julgeolekukokkulepped Lähis-Idas pakuvad meie riigile igal aastal rahastust. Need on kütus, mida Ukraina globaalse ebastabiilsuse keskel vajab. See hõlmab ka seda tüüpi relvi, millest meil on puudus, kuid mis on meie partneritel olemas. Me toetame neid, kes toetavad meid ja me töötame selle nimel, et muuta kõik tugevamaks," ütles president.

Ukraina droonid tabasid Tšerepovetsi keemiatehast

Ukraina droonid tabasid esmaspäeval Venemaal Tšerepovetsi linnas asuvat suurt tööstusala, kus asub ka fosforväetisi tootev keemiatehas.

Sotsiaalmeedia postituste kohaselt tabasid droonid tõenäoliselt Vologda oblastis asuva ettevõtte Apatitõ Tšerepovetsi filiaali lämmastikukompleksi. Pealtnägija poolt rajatise kuuenda värava lähedal filmitud kaadrid näitavad, et süttis vähemalt kaks tulekahju.

Cherepovets, aftermath of the attack on the factory.

Not enough. The factory will still be able to operate. Only total destruction will do.

These monsters must not be allowed to manufacture explosives. pic.twitter.com/AyjFhe1VPZ

— Exilenova+ (@Exilenova_plus) April 13, 2026

Oblasti kuberner Georgi Filimonov teatas, et linna tööstuspiirkonda tabas 13 drooni.

Kuigi ei Venemaa ega Ukraina võimud ei kinnitanud rajatisele otsest kahju, viitavad kohalikud teated ja Internetis levivad pildid, et rünnak mõjutas fosfaadipõhiseid väetisi ja tööstuskemikaale tootvat Apatiti keemiakompleksi, märkis väljaanne The Kyiv Independent.

In Russia, an attack has reportedly targeted one of Europe's largest phosphate fertilizer plants

A fire broke out at the Apatit in Cherepovets, Vologda region. The cause is reported to be a drone strike on the facility.

The plant is one of the major producers of ammonia and… pic.twitter.com/FR4tM0lvoa

— Visegrád 24 (@visegrad24) April 13, 2026

Tehase mõned tooted väljundid, sealhulgas väävelhape, ammoniaak ja ammooniumnitraat, on kahesuguse kasutusega ja neid saab kasutada sõjalises tootmises.

Kohalikud elanikud väljendasid veebivestlustes muret võimaliku kemikaalidega kokkupuute pärast, andes sõnumites inimestele nõu aknad kinni hoida ning varuda vett ja kaitsemaske.

Russia: Ukrainian housewife kitchen drones struck the PhosAgro chemical plant in Cherepovets, Vologda region.
Almost 900km from Ukraine.
One of the largest phosphate plants in the world with annual output of 7.5 million tons of chemicals indispensable for munitions production. pic.twitter.com/e6NsF3x4VP

— Igor Sushko (@igorsushko) April 13, 2026

Apatitõ tehas on Venemaa üks suuremaid fosforväetiste tootjaid ja selle omanik on PhosAgro, mille võtmeaktsionäride, sealhulgas ärimees Andrei Gurjev, on alates 2022. aastast lääneriikide sanktsioonide all.

Varasemate teadete kohaselt võeti sama Apatiti tehas sihikule 27. märtsil, kui teatati plahvatustest Tšerepovetsis ja kohalike elanike sõnul tabasid rajatist droonid.

Tšerepovets asub Venemaal Vologda oblastis, umbes 500 kilomeetrit Moskvast kirdes ning Ukrainast rohkem kui 1000 kilomeetri kaugusel.

Rünnak on osa Ukraina kampaaniast, mille eesmärk on tabada sügaval Venemaal asuvaid tööstus- ja taristuobjekte eesmärgiga häirida Moskva sõjategevusega seotud logistikat ja tootmist.

Hispaania ja Belgia eraldavad Ukrainale kahe miljardi euro eest kaitsetoetust

Hispaania ja Belgia on pärast hiljutisi kaitsekõnelusi lubanud Ukrainale kokku kaks miljardit eurot uut sõjalist abi.

Lepingud keskenduvad Ukraina õhukaitse tugevdamisele, droonivõimekuse laiendamisele ja kaugsuurtükiväe varustamisele.

Belgia eraldas 2026. aastaks üks miljard eurot sõjaliseks abiks, sealhulgas täiendavad F-16 hävitajad ja varuosad juba teenistuses olevate õhusõidukite hooldamiseks.

Hispaania lubas samuti 2026. aastaks Ukrainale miljard eurot, kusjuures arutelud keskendusid kaitsekoostöö laiendamisele Euroopa Liidu SAFE-mehhanismi raames.

Läbirääkimiste oluline osa oli ühine droonide väljatöötamine, kusjuures Ukraina kutsus Hispaania kaitseettevõtteid koostööle ja pakkus Hispaanias toodetud droonide testimist lahingutingimustes.

Aruteludel käsitleti ka jätkuvat toetust Tšehhi algatusele, mille eesmärk on varustada Ukraina kaugsuurtükiväge rindel kasutamiseks.

Ametnike sõnul olid pooled ühel meelel prioriteetsetes koostöövaldkondades, sealhulgas õhukaitse, droonid ja suurtükiväemoon.

Uued lubadused tuginevad laiematele Euroopa pingutustele suurendada sõjalist abi ja ühist kaitsetootmist, kuna Ukraina püüab tugevdada oma kaitset Venemaa jätkuva täiemahulise sissetungi ajal, märkis The Kyiv Independent.

Leeht meenutas ka, et 30. märtsil sõlmisid Ukraina ja Bulgaaria 10-aastase julgeolekulepingu, mille kohaselt Sofia kohustub aitama rahastada Ukraina õhutõrjet ja tootma ühiselt relvi.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles 11. märtsil, et Ukraina sai Saksamaalt Patrioti õhutõrjesüsteemide jaoks vajalikke rakette PAC-3. Saksa kaitseminister Boris Pistorius sõlmis Euroopa liitlastega lepingu 30 PAC-3 raketi tarnimiseks Ukrainale lisaks viiele PAC-3 raketile, mille Berliin oma varudest annab, teatas Der Spiegel.

Ukraina väed taganesid Sumõ oblasti idaosas asuvatest küladest

Ukraina üksused oli vaenlase ägedate rünnakute survel sunnitud taganema Sumõ oblastis Mõropilske lähedal asuvatelt positsioonidelt, teatas kohalik väejuhatus.

"Intensiivsete sõjaliste operatsioonide ja vastase ülekaalu tõttu on Ukraina relvajõudude üksused personali elude säilitamiseks liikunud uuele ettevalmistatud positsioonile, kus nad jätkavad kaitset," kirjutas Ukraina 14. armeekorpus esmaspäeval sotsiaalmeedias.

Sumõ oblast piirneb Venemaa Kurski oblastiga, kuhu Ukraina väed tungisid hoidis 2024. aasta augustis ja mille alasid hoidsid nad enda käes kuni 2025. aasta aprillini.

Ukraina väed on suures osas takistanud Vene üksuste suurema edasitungi Sumõ oblastisse, kuid hall tsoon lahingupiirkonnas on laienenud. Venemaa on Sumõ oblasti põhjaosas asuvatest äsjavallutatud küladest jõuga tsiviilelanikke deporteerinud, samal ajal kui Venemaa FPV-droonide üha rünnakud lähenevad linnale.

"Ukraina relvajõud kontrollivad olukorda, teostavad luuret ja on valmis edasiseks sõjaliseks tegevuseks," jätkas 14. armeekorpuse sõnum.

Venemaa rünnakus Izmaili sadamale sai kahjustada Panama laev

Venemaa korraldas ööl vastu teisipäeva droonirünnaku Ukraina Odessa oblastis asuvale Izmaili sadamale, kahjustades selle taristut ja Panana lipu all sõitvat laeva.

"Vaenlane on Odessa oblastis taas tahtlikult sihikule võtnud kriitilise taristu ja logistika. Eile õhtul ründas Venemaa ründedroonidega Izmaili meretaristu rajatisi. Sadama alal registreeriti mitu tabamust," teatas Ukraina taastamise eest vastutav asepeaminister ning kogukondade ja territoriaalse arengu minister Oleksi Kuleba.

Tema sõnul said rünnakus kahjustada üksikud taristuelemendid, seadmed ja Panama lipu all sõitev alus. Üks tabamus põhjustas tulekahju, mis kustutati kiiresti. Ohvreid ei olnud.

Oblasti sõjalise administratsiooni juht Oleh Kiper kinnitas ulatuslikku rünnakut ja selle tagajärgi, märkides, et kahjustada sai ka mitu elumaja ja sõidukit.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 820 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 312 960 (võrdlus eelmise päevaga +820);

- tankid 11 863 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 24 389 (+3);

- suurtükisüsteemid 39 953 (+38);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1732 (+4);

- õhutõrjesüsteemid 1346 (+0);

- lennukid 435 (+0);

- kopterid 350 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 237 853 (+2459);

- tiibraketid 4517 (+0);

- laevad/kaatrid 33 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 89 300 (+201);

- eritehnika 4123 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.