Käibemaksu laekus veebruaris üle 326 miljoni euro, mida on ligi 50 miljonit eurot enam kui mullu veebruaris, teatas maksuamet. 

MTA peadirektori asetäitja maksude alal Raili Roosimaa sõnul oli energeetikasektor jätkuvalt käibemaksulaekumisele suurima mõjuga. "Elektri- ja gaasitarbimine oli veebruaris oluliselt suurem kui aasta tagasi. Hinnad olid tänavu kõrgemad, mille tõttu suurenes ka maksulaekumine energeetikasektorist," lisas ta.

"Jaekaubanduses suurendas laekumist eeskätt mootorsõidukite müügi selge elavnemine, võrreldes mulluse veebruariga olid sektori müügimahud märgatavalt kõrgemad," sõnas Roosimaa.

Füüsilise isiku tulumaksu laekus veebruaris 241,7 miljonit eurot, mis on 14,6 miljonit eurot vähem kui mullu. Langus tulenes maksuvaba tulu arvestamise põhimõtte muutusest selle aasta alguses. Palgafond kasvas samal ajal 4,8 protsenti, mis suurendas sotsiaalmaksu laekumist 431,4 miljoni euroni ja mida laekus 19 miljonit eurot enam kui aasta tagasi.

Juriidilise isiku tulumaksu laekus veebruaris 43,7 miljonit eurot, mida on üle üheksa miljoni euro rohkem kui aasta tagasi. Kasvu vedas eeskätt erasektori dividendidelt tasutud tulumaksu laekumise suurenemine. Suurimad panused tulid kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse ettevõtetelt, info- ja sidesektorist ning kaubanduse ja energeetikaga tegelevatest ettevõtetest.

Kütuseaktsiisi laekus veebruaris ligi 51 miljonit eurot, mida on 11,4 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. 

Roosimaa sõnul mõjutas kasvutrendi enim nõudluse kasv, mistõttu suurenesid ka kütuse tarbimisse lubatud mahud.

"Aastases võrdluses kasvasid tegelikult nii jaanuari- kui ka veebruarikuu bensiini, diislikütuse, erimärgistatud diislikütuse ja kütteõli tarbimisse lubatud kütuse mahud. Veebruaris oli kogukasv 15,1 miljoni liitrit, mis tõstis ka aktsiisilaekumist eriti bensiini ja diislikütuse puhul," selgitas Roosimaa.

Nii bensiini kui ka diislikütuse jaemüük suurenes veebruarikuus mulluga võrreldes kõige rohkem Harju-, Pärnu- ja Tartumaal.

Tubaka- ja alkoholiaktsiisi laekumised jäid veebruaris eelmise aasta tasemest madalamaks. Mõlema maksu madalamat laekumist mõjutab detsembris toimunud aktsiisikauba varumine, mis oli veel suurem kui aasta tagasi. Tubakaaktsiisi laekumine peaks järgnevatel kuudel suurenema, mida esialgsetel märtsi andmetel on juba näha.

Maksuvõlg oli 1. märtsi 2026 seisuga kokku 356,4 miljonit eurot, millest 55,6 miljonit eurot on ajatatud.