Kas õigeusu ülestõusmispühade vaherahu on pidanud?

Ukrainlaste andmetel ei ole see pidanud. Nad on teatanud üle 2000 vaherahu rikkumisest Vene Föderatsiooni poolt. Nii nagu president Zelenski ütles: kui vaherahu rikutakse, siis Ukraina vastab samaga. Küll aga ei ole Ukraina vähemalt seni andnud teada Venemaa poolsetest tsiviiltaristu ja linnade ründamisest.

Ühesõnaga, sõda läheb jätkuvalt kahjuks edasi. Kas see seis üldiselt on sama, et venelased tungivad peale, kuigi vist nende intensiivsus hetkel ei ole enam nii suur?

Suures pildis me oleme jätkuvalt staatilises kurnamissõjas, kus kumbki osapool ei ole otsustavat edu saavutanud ja lähiajal tõenäoliselt ka ei saavuta. Küll aga on siin viimase kolme-nelja kuu jooksul teatud positiivseid arenguid Ukraina poole pealt. Nad on olnud suutelised rinde stabiliseerima, teatud rindelõikudes ka initsiatiivi haarama ja okupeeritud territooriume vabastama – lõunarindel suurusjärgus 500 ruutkilomeetrit.

Kui natuke seda nüüd lahti arutada, et mis see ukrainlaste edu siis õigupoolest on? Kuidas nad seda pealetulevat hoogu on tagasi hoidnud ja maad tagasi võitnud?

See on kombinatsioon mitmetest asjadest. Küll aga võib-olla üks olulisemaid välja tuua on see, et ukrainlased on olnud võimelised käivitama väga efektiivse keskmaa süvalahingu, kus rünnatakse vastase sihtmärke rindejoonest kuni 100 kilomeetri sügavusele.

Need sihtmärgid on peamiselt logistikasõlmed, kütusehoidlad, laskemoonadepood ja isikkoosseisu kogunemispunktid ehk takistatakse nende jõudmist rindele ja elimineeritakse nad juba koondumisaladel.

Lisaks traditsiooniline õhutõrje, mis on olnud ka viimasel kolmel kuul väga efektiivne. Hävitatud on suurusjärgus 90 erinevat õhutõrjesüsteemi, alates taktikalise tasandi süsteemidest kuni strateegiliste eelhoiatusradariteni välja. Keskmiselt üks süsteem päevas.

Lisaks on sihtmärkideks võetud juhtimispunktid ja võiks veel eraldi välja tuua, et on sihtmärgiks võetud ka vastase droonide infrastruktuur – alates stardiplatvormidest kuni erinevate releejaamadeni välja. See on takistanud Vene Föderatsioonil õhus hoidmast selles rindepiirkonnas suurearvulist droonide hulka. Räägime siin 1000 ja enamast droonist, mille tegevust on läbi selle takistatud.

Lisaks on veel aspekte. Ukraina presidendi administratsiooni ülema asetäitja kolonel Palisa andis 8. aprillil intervjuu, kus ta tõi välja, et Ukraina on saavutanud drooninduses nii kvantitatiivse kui kvalitatiivse ülekaalu Venemaa ees. Ta tõi välja, et näiteks ründedroonide osas on see suhe täna rindel 1,3 ühele Ukraina kasuks.

Lisaks on Ukraina tehnoloogiliselt oma droone arendanud vastaselektroonilise sõjapidamise osas kindlamaks. Üks kolmandik Ukraina droonidest kasutab fiiberoptilist kaablit, et tagada vastaselektroonilise segamise kindlus. Samal ajal Vene Föderatsiooni droonidest on orienteeruvalt 25 protsenti ehk veerand neid, mis kasutavad fiiberoptilist kaablit. Seal on ka teisi tehnoloogilisi arendusi, mis muudavad Ukraina droonid just selles elektroonilise sõjapidamise keskkonnas efektiivsemaks.

Läbi selle on saavutatud ka suurem elavjõu kaotuse tase vastasele. Näiteks tõi ta välja, et esimesel kvartalil Donetski oblastis on vastase ühe ruutkilomeetri hõivamiseks elavjõu kaotused suurusjärgus 320 sõjaväelast. Võrdluseks: 2025. aastal oli üle terve rinde ühe ruutkilomeetri kaotus Vene poolel 120 inimest ja Pokrovski suunal, mis on üks intensiivsemaid sektoreid, oli see 160.

See näitab, et elavjõu kaotused on Vene Föderatsioonil oluliselt suurenenud. Viimasel kolmel-neljal kuul on need kaotused ületanud värvatavate numbrid.

Lisaks andis 9. aprillil intervjuu Ukraina meediale Ukraina kaitseväe juhataja kindral Sõrskõi. Ta tõi välja, et Ukraina mehitamata süsteemide väejuhatus, mis on Ukraina armees eraldi väeliik, on väga efektiivselt panustamas sellesse keskmaa süvalöökide kampaaniasse. Ta tõi välja, et märtsikuu jooksul on mehitamata süsteemide väejuhatus läbi viinud üle 11 000 lahingmissiooni päevas.

Rünnatud on üle 150 000 kinnitatud sihtmärgi märtsikuus üksinda, mis on 50-protsendiline tõus võrreldes veebruariga. Lisaks on Ukraina tervikuna arendanud väga efektiivselt püüdurdroonide tehnoloogiat. Mehitamata süsteemide väejuhatuse ülem tõi välja, et püüdurdroonidega elimineeriti jaanuarikuus suurusjärgus 3000, veebruarikuus 4000 ja märtsis juba 8000 vastase drooni. Siin on väga paljude asjade kombinatsioon, mis on Ukrainale sellist edu ja positiivseid arenguid taganud.

See tähendab ka seda, et ukrainlased näevad 100 kilomeetri taha väga hästi. Kas neil on taas võimalus näha reaalajas satelliitide kaudu seal toimuvat, et nad suudavad neile rünnakuid teha?

Absoluutselt. Kui me räägime süvalahingust, siis see ei tähenda ainult ründedroone, vaid ka erinevaid sensoreid ja vaatlusvahendeid, sealhulgas vaatlusdroone. Kogu droonispektris on Ukraina hetkel saavutanud teatud edumaa Vene Föderatsiooni ees.

Loomulikult on oluline seda edu hoida ja edasi arendada, sest ka Vene Föderatsioon töötab mehitamata süsteemide valdkonnas väga intensiivselt. Kindral Sõrskõi tõi välja, et täna on Vene Föderatsiooni relvajõududes mehitamata süsteemide struktuuris suurusjärgus 100 000 võitlejat ja eesmärk on aasta lõpuks jõuda 165 000-ni. Ehk siis ka Venemaa pool arendab seda valdkonda väga kiirelt. Ukraina jaoks on oluline seda edu säilitada.

Kas see tähendab ühtlasi seda, et venelaste kevadpealetung, mida siin on prognoositud, on tegelikult tagasi tõrjutud või isegi ära jäänud?

Võib nii öelda küll. Ukraina on olnud võimeline rinde stabiliseerima ja see tähendab ka traditsioonilise kevadise pealetungi ära hoidmist. Üks näide on ka Huljaipole suunas Zaporižžja oblastis – ukrainlaste initsiatiivi haaramine ja ründavad operatsioonid võisid olla ennetav tegevus Vene Föderatsiooni kevadisele pealetungile just selles sektoris.