"Möödunud nädalat iseloomustab lahingutegevuse mõningane vähenemine teatud perioodidel, lisaks erinevad poliitilised deklaratsioonid lihavõttepühade ajaks vaherahu kehtestamisest. Küll aga nädalat tervikuna vaadates ulatus lahingukokkupõrgete arv ööpäevas 150-ni," ütles Kaju pressikonverentsil.

Kaju sõnul on endiselt on kõige intensiivsem lahingutegevus Pokrovski ja Konstantinõvka suunal, millele omakorda järgnesid Huljaipole, Lõmani ja Lõuna-Slabožanske suunad.

Ta märkis, et viimase 10 päeva jooksul on Vene väed edenenud ennekõike Kupjanski, Sumõ ja Pokrovski suunal. "See edenemine tuleb Vene vägedele endiselt suurte kaotuste hinnaga ja keskmiselt kaotavad Vene väed iga ruutkilomeetri peale 150 võitlejat," rääkis Kaju.

Lihavõttepühadeks lubatud vaherahu, mis pidi kestma alates 11. aprilli 16.00st kuni 12. aprilli 24.00ni sisuliselt ei jõustunud.

Olgugi et selle perioodi jooksul lahingukokkupõrgete arv mõneti vähenes, langedes vastavalt 120 ja 107 lahingukokkupõrkeni ööpäevas. Samuti ei andnud kumbki osapool selle jooksul üksteisele kauglööke droonide ja rakettidega. Selle eest toimusid löögid lühematele distantsidele ehk lahingutegevus endiselt jätkus," lausus Kaju.

Perioodil 9.–15. aprill lasi Venemaa Kaju sõnul Ukraina suunal välja ligi 1000 drooni ja seitse raketti. Eelneval neljal nädalal lasti tema sõnul iga nädal välja 1300 kuni 2100 drooni pluss kümneid rakette.

"See rahulikum olukord muutus 15. ja 16. aprillil, kui Venemaa 24 tunni jooksul ründas Ukrainat ligikaudu 700 drooni ja üle 40 erinevat tüüpi raketiga. Õhulöökide sihtmärkideks olid endiselt energeetikatööstus, transpordi-, administratiiv- ning tsiviiltaristu ning tabati objekte ca 12 Ukraina oblastis. Selle rünnaku tagajärjel oli ka üle 100 erineva raskusastmega tsiviilkannatanu," rääkis Kaju.

Kaju ütles, et Ukraina omakorda ründas kauglöökidega nii Venemaa kütusetööstust, sealhulgas naftaplatvorme Kaspia merel, aga ka erinevat tüüpi nafta- ja keemiatööstusettevõtteid, mis toodavad Vene sõjatööstusele erinevaid komponente, näiteks lõhkeaineid või muud sellega seonduvat.

"Lisaks iseloomustab Kaju sõnul möödunud nädalat Ukraina teade, et esmakordselt sõjaajaloos vallutasid mehitamata süsteemid vastase positsiooni. "Seda tehti mehitamata maismaa- ja õhusüsteemide koostöös. Selle taustal on oluline markeerida, et kui veel 2025. aasta novembris ulatus mehitamata maismaasüsteemide poolt läbi viidud lahinguoperatsioonide arv Ukraina poolelt 2500-ni, siis käesoleva aasta esimese kolme kuuga on mehitamata maismaasüsteemide poolt läbi viidud lahinguülesannete arv üle 24 000. Sealhulgas viidi märtsis läbi ca 9000 lahinguoperatsiooni," rääkis Kaju.

"Me näeme siit uut trendi. Mehitamata süsteemide areng on väga kiire. Üha rohkem hakatakse kombineerima erinevate domeenide – antud juhul siis nii maismaa- kui ka õhudomeenis kasutatavaid – mehitamata süsteeme. Peamised valdkonnad, kus neid kasutatakse, on logistika ehk üksuste varustamine eesliinil ja haavatute evakuatsioon, samuti pioneerivaldkond, mineerimine, tõkestamine ja muu sellega seonduv, ning tuletoetus ehk süsteemid, kus on juba konkreetsed relvaplatvormid peal. Tõenäoliselt liigub see trend suunas, kus mehitamata süsteemid hakkavad üha rohkem täitma ohtlikke lahinguülesandeid," rääkis Kaju.

Ta rõhutas, et see ei tähenda, et klassikaline sõdur lahinguväljalt ära kaob, vaid pigem keskendub inimene edaspidi nende ülesannete täitmisele, millega masinad hakkama ei saa, ja masinad võtavad üle kõige ohtlikumad ülesanded.