Justiits- ja digiministri Liisa Pakosta (Eesti 200) sõnul on muudatuste keskmes inimkaubanduse ennetamine ja ohvrite jõulisem kaitse.

,,Nõudlus toidab inimkaubandust, seega tuleb karmilt vastutusele võtta ka need, kes teadlikult ohvrite teenuseid kasutavad ja seeläbi sisuliselt kuritegelikku maailma toetavad. Isegi toimingute puhul nagu massaaž või maniküür – kui seda teenust osutab inimkaubanduse ohver ja klient on sellest teadlik, võib see viimase jaoks lõppeda kuni viieaastase vangistusega,'' sõnas ta.

Lisaks karistusele  inimkaubanduse ohvri teenuse teadliku kasutamise eest täpsustab eelnõu, milliseid ärakasutamise vorme loetaks inimkaubanduseks. Uutena lisanduvad:

• ärakasutamine asendusemaduse eesmärgil, mille eest võib karistada kuni seitsmeaastase vangistusega;

• ärakasutamine ebaseadusliku lapsendamise eesmärgil, mille eest võib karistada seitsmeaastase vangistusega;

• digivahendeid kasutades inimkaubanduse ohvri ähvardamine ja kontrollimine (nt seksuaalse sisuga materjaliga) on raskendav asjaolu, mille eest võib inimkaubanduse kuriteos karistada kuni 15-aastase vangistusega.

Muudatused on osa laiemast plaanist vähendada inimkaubanduse nõudlust.

"Paraneb inimkaubanduse ohvrite varajane tuvastamine ning abi on edaspidi ohvrile kättesaadavam ja süsteemsem. Selleks luuakse selge riiklik suunamismehhanism, mis aitab ametkondadel paremini koostööd teha inimkaubanduse ohvri tuvastamisel ja nende suunamisel abi saamiseks. Samuti tugevdatakse rahvusvahelist koostööd ja infovahetust inimkaubanduse juhtumite ning kahtluste korral," teatas justiitsministeerium.

Muudatustega saaks Eesti õigus kooskõlla 2024. aastal muudetud Euroopa Liidu inimkaubandusvastase võitluse direktiivi ning Euroopa Nõukogu inimkaubanduse konventsiooniga.