Ukraina kasvanud kauglöögivõime, sealhulgas uute pikamaarakettide kasutuselevõtt, võib häirida 9. mai võidupüha üritusi Moskvas ja Peterburis, teatas väljaanne The Moscow Times viitega Vene võimutruudele sõjablogijatele.

Mure ei seisne mitte ainult selles, et Ukraina võib paraadi oma droonide või rakettidega tabada, vaid ka selles, et isegi õhuhäire Punase väljaku kohal purustaks hetkega kuvandi korrast ja võimust, mida Kremli üritab näidata ühe poliitiliselt kõige tähtsama päevaga Venemaa kalendris.

"Kujutage ette olukorda, kus kõlavad käsklused: "Paraad, joondu! Valvel! Sammu marss!" ja siis kuulutatakse välja raketioht. Mis juhtub väljakul ja selle ümbruses? See on meediakajastuse seisukohalt märkimisväärne mainekahju, isegi kui väljakut mitte miski ei taba," ütles Vene sõjameelne blogija Ilja Tumanov telesaates Solovjov LIVE.

Tema sõnul on paraadi lennuväe osa juba tühistatud. Maapealse osa proov oli kavandatud linnalähedasele polügoonile pühapäevaks, 5. aprilliks, kuid väed saadeti oma alalistesse asukohtadesse kuni edasiste juhiste saamiseni. Tumanov pakkus välja, et ürituse ajakava võidakse muuta, nagu see tehti 2020. aastal pandeemia tõttu. Samas vastas Kreml paraadi tühistamise kohta käivatele küsimustele põiklevalt. "Me valmistume võidupüha tähistamiseks," ütles Vene presidendi pressisekretär Dmitri Peskov.

Raketihoiatus, paanika rahvahulgas või Punase väljaku äkiline inimestest tühjendamine paljastaks Kremli haavatavuse Venemaa pealinna südames, tõdes The Kyiv Post.

Ukraina õhulöökide hirm

Väljaande hinnangul näib ärevus olevat seotud Ukraina kasvava kauglöögivõimega, kuna hiljutised sõjateated näitavad, et Kiievi droonikampaania on laienemas nii oma mahult kui ka ulatuselt. Uudistekanal ABC News teatas esmaspäeval, et Ukraina saatis märtsis Venemaa vastu rohkem ründedroone kui Venemaa Ukraina vastu, mis on esimene selline kuu pärast Venemaa täiemahulise invasiooni algust.

Venemaa sõjatoetajate hulgas on selline nihe vallandanud aga ebamugavama küsimuse: kui Ukraina droonid suudavad üha enam tabada Venemaa logistikasõlmi, sadamaid, naftarajatisi ja transporti kaugel rindejoone taga, siis mida ütleb see Venemaa õhukaitse olukorra kohta?

Vene sõjaväeblogijad tunnistavad, et olukord lahinguväljal on kvalitatiivselt muutunud. Nii kirjutas Sergei Kaljastnikov, et Ukraina on välja pannud uue põlvkonna droonid, mis tekitavad Vene vägedele tõsiseid logistilisi probleeme. Ta ütles, et droonid töötavad päeval ja öösel, on raskesti avastatavad, väldivad standardseid detektoreid, peavad vastu elektroonilisele mõjutamisele ja võivad tabada suuremalt kauguselt, kui nad saavad kasutada Starlinki satelliitsidet. Tšetšeenide üksuse Ahmat ülem Apti Alaudinov väitis samuti, et hiljuti alla lastud droonid näisid olevat uuendatud mudelid, mis on tõenäoliselt toodetud Saksamaa või Prantsusmaa osalusel, kuigi seda väidet ei saa kontrollida.

The Moscow Times tõi välja, et Ukraina tõi mullu augustis avalikkuse ette tiibraketi Flamingo, mille deklareeritud tegevusraadius on 3000 kilomeetrit, samas kui kaugus Ukraina piirist Moskvani on 450 kilomeetrit, ja selle lõhkepea kaalub ühe tonni. Flamingot on kasutatud vähemalt kaks korda: veebruaris tabati Venemaa suurimat raketitehast Permi oblastis ja märtsis Samaara oblastis asuvat lõhkeainete tootmisüksust.

Ukraina arendab ka ballistilist raketti FP-9, mille katsetamine algab sel suvel. Selle lõhkepea peaks kaaluma 800 kilogrammi ja sel on potentsiaali tabada sihtmärke kuni 850 kilomeetri kaugusel. Suure kiiruse ja lennukõrguse tõttu peaks ballistiline rakett olema õhukaitse jaoks keeruline sihtmärk, mida tabada.

The Kyiv Post tõi välja ka Ukraina parlamendi riikliku julgeoleku- ja kaitsekomisjoni aseesimehe Jegor Tšernevi seisukoha, et Venemaa olukord halveneb jätkuvalt ja Kreml peaks juba mõtlema alistumisele.

9. mai on Kremli jaoks oluline

Võidupüha, millega Venemaal tähistatakse Nõukogude Liidu võitu Teises maailmasõjas Natsi-Saksamaa üle, on Moskva pikka aega kasutanud oma sõjalise jõu, patriotismi ja rahvusliku ühtsuse ning riigivõimu tugevuse demonstreerimiseks.

Nõukogude Liidu ajal peeti võidupüha tähistavaid sõjaväeparaade ebaregulaarselt, tavaliselt võidu nn ümmargustel aastapäevadel, aga alates 1995. aastast, kui võidust möödus 50 aastat, on paraadi Moskvas peetud igal aastal. Samuti ei olnud 9. mai töötajate jaoks vaba päev kuni 1965. aastani, mil sellele anti riigipüha staatus.

Alates 2022. aasta veebruaris alanud täiemahulisest agressioonisõjast Ukraina vastu on Moskva kasutanud 9. mai paraadi iseäranis jõuliselt selleks, et siduda Nõukogude Liidu võit Teises maailmasõjas kaasaegse Venemaa riigiga ja üha enam ka sõjaga Ukraina vastu.

Kreml võib nüüd aga hinnata, et paraadi ajal tekkida võiv oht Ukraina õhurünnaku tõttu häbisse jääda kaalub üles pidustuse korraldamisega kaasneva väärtuse.

Alates Ukraina täiemahulise sõja algusest on Venemaa võimud Moskvas sõjaväeparaadide mahtu oluliselt vähendanud. 2022. aastal tühistati õhudessantkomponent ja maapealsete sõidukite arv vähenes eelmise aastaga võrreldes järsult. 2023. aastal vähenes sõidukite arv veel veerandi võrra, sealhulgas tankid, välja arvatud kolm Teise maailmasõja aegset T-34, ja lennukeid taas ei olnud. 2024. aastal naasid lennukid, kuid ainult neid oli 15.

2025. aasta aastapäeva paraad, kui tähistati võidu 80. aastapäeva, oli suurem, kuid jäi isikkoosseisu ja varustuse poolest alla sõjaeelsele 2021. aasta paraadile.

Kui Venemaa juhtkond nüüd paraadi veelgi kärbib, edasi lükkab või tühistab, tähendab see möönmist, et Ukraina kasvav ründevõime sunnib Kremlit isegi oma kõige pühamaid poliitilisi rituaale ümber mõtlema, tõdes The Kyiv Post.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on rääkinud Kiievi plaanidest suurendada oma kauglöögivõimet. "Ainuüksi droonide ja rakettide tootmispotentsiaal ulatub järgmisel aastal 35 miljardi dollarini," ütles Zelenski oktoobris. "Kõigile raskustele vaatamata loovad ukrainlased oma riigikaitsetoodet, mis teatud parameetrite poolest ületab juba paljusid teisi maailmas."