Oluline Vene-Ukraina sõjas neljapäeval, 9. aprillil kell 20.26:

- Ukraina teatas viimase Vene rongipraami kõrvaldamisest Kertši väinas;

- Ukraina korraldas droonirünnaku naftapumplale Krasnodari krais;

- Politico: Euroopale ei meeldi maksta Trumpi otsuste tagajärgede eest;

- Kiiev kutsub pärast Iraani vaherahu üles kehtestama relvarahu Ukrainas;

- Venemaa protestis Jaapani leppe vastu Ukraina droonitootjaga;

- Venemaa võib Ukraina õhurünnakute kartuses tühistada võidupüha paraadid;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1040 sõdurit.

Zelenski andis mitmele linnale kangelaslinna tiitli

Ukraina president Volodõmõr Zelenski andis mitmele linnale kangelaslinna tiitli. Linnas asuvad Donetski, Zaporižžja, Harkivi, Dnipropetrovski, Hmelnõtskõi ja Sumõ oblastis. 

"Andsin üle Ukraina kangelaslinna aunimetuse meie kogukondadele, kes peavad vastu vaatamata Venemaa survele, suurtükitulele ja rünnakutele, aidates rinnet. Nende hulgas on Donetski oblasti linnad: Družkivka, Kostjantõnivka, Kramatorsk, Pokrovsk ja Slovjansk. Zaporižžjas on need Huljaipole ja Orihiv. Harkivi oblastis on see Kupjansk, Dnipros on see Nikopol ja Pavlohrad. Sumõs on see Trostjanets ja Hmelnõtskõis on see Starokostjantõniv," teatas Zelenski. 

Allikas: Venemaa tagastas Ukrainale 1000 sõduri surnukehad

Venemaa andis neljapäeval Ukrainale üle 1000 sõduri säilmed, ütles allikas Moskvast ajakirjanikele.

Kiiev andis vastutasuks üle 41 hukkunud Vene sõduri surnukehad, ütles allikas.

Pooled vahetavad regulaarselt lahingus hukkunud sõdurite surnukehi, mis on üks väheseid koostöövaldkondi Venemaa täiemahulise pealetungiga alanud nelja-aastase sõja jooksul, kus on hukkunud sadu tuhandeid sõdureid.

Ukraina ei ole seni vahetuse toimumist kommenteerinud ega kinnitanud.

Ukraina teatas viimase Vene rongipraami kõrvaldamisest Kertši väinas

Ukraina teatel lõi tema relvajõudude eriüksus sel nädalal rivist välja viimase Kertši väinas sõitnud Vene rongipraami, mis annab tõsise löögi Venemaa vägede varustamisele okupeeritud Krimmis.

Ukraina kaitseministeeriumi luure peavalitsus (GUR) teatas kolmapäeva õhtul, et 6. aprilli öösel tehti droonirünnakutega Kertši väinas töövõimetuks viimase sinna allesjäänud Venemaa rongiparvlaeva Slavjanin, vahendas uudistekanal LIGA.net.

"Slavjaninil oli oluline roll ajutiselt okupeeritud Krimmis asuva Venemaa sõjaväekontingendi varustamisel kütuse ja määrdeainete, relvade, sõjavarustuse ja laskemoonaga," selgitasid luureametnikud.

Droonirünnakud tegid selle täielikult töövõimetuks, mis raskendab oluliselt okupantide logistikat, lisati teates.

Eelmisel kuul tegid GUR-i üksused töövõimetuks teise Venemaa parvlaeva, Avangardi ja kahjustasid selle rünnaku käigus Slavjanini. Ka Avangard vedas Krimmi okupeerivatele Vene vägedele relvi.

Ukraina korraldas droonirünnaku naftapumplale Krasnodari krais

Ukraina korraldas ööl vastu neljapäeva droonirünnaku Venemaa Krasnodari krais asuvale suurele naftapumplale, põhjustades seal plahvatusi ja tulekahju.

Venemaa sõltumatu uudistekanali Astra analüüsitud videod viitavad sellele, et sihikule võeti Krõmskis asuv lineaarne tootmis- ja dispetšerjaam (LPDS). Rünnaku tagajärjel süttis naftapumpla territooriumil asuv elektrialajaam, teatas väljaanne.

Jaam pumpab naftat ja naftasaadusi mitme suurema torujuhtme kaudu, sealhulgas Tihhoretsk–Novorossiisk 2.3, Krõmsk–Grušovaja, Krõmsk–Krasnodar ja Tihhoretsk–Novorossiisk 1 naftasaaduste torujuhtme kaudu.

Selle kaudu transporditakse naftat ja naftasaadusi Novorossiiski sadamasse, samuti Ilski ja Afipski naftatöötlemistehastesse. Jaam kuulub ettevõttele Tšernomortransneft  ja on üks suurimaid Krasnodari krais.

Krõmski linnaelanikud teatasid, et droonirünnaku käigus kuuldi mitut plahvatust.

Lähedalasuvas Sauk-Dere külas hukkus droonitabamuses üks inimene, ütles Krasnodari krai kuberner Veniamin Kondratjev. Kondratjev väitis, et droonijäänused kukkusid Krõmski äärelinnas asuvale põllule ja täpsustamata ettevõtte territooriumile. Kohalikud võimud pole teatanud, et droonid oleksid naftapumplat tabanud.

Krõmsk asub Ukrainast umbes 115 kilomeetri kaugusel, okupeeritud Krimmist idas. Krõmskis asub ka Venemaa sõjaväelennuväli. 

Kohalikud elanikud kuulsid Telegrami kanali Shot andmetel tunni aja jooksul üle 20 plahvatuse. Pealtnägijad teatasid eredatest sähvatustest taevas, mis tõenäoliselt pärinesid õhukaitsetegevusest ja madala kõrgusega droonide lendudest.

Venemaa kaitseministeerium väitis, et öö jooksul tulistati mitmes piirkonnas, sealhulgas Krasnodari krais, Astrahanis ja Kurski oblastis ning Aasovi mere kohal alla kokku 69 Ukraina drooni.

Ukraina ründab regulaarselt sõjalist infrastruktuuri Venemaal ja okupeeritud aladel, et vähendada Moskva võimet jätkata sõda Ukraina vastu. Kiiev peab neid rajatisi kehtivateks sõjalisteks sihtmärkideks, kuna energiaallikad pakuvad kütust ja rahastamist Kremli sõjamasinale.

Politico: Euroopale ei meeldi maksta Trumpi otsuste tagajärgede eest

Euroopa riikidel on pärast USA presidendi Donald Trumpi teadaannet Iraaniga sõlmitud relvarahust mure, et nad võivad seista silmitsi uute rahaliste kohustustega – ja see võib mõjutada nende toetust Ukrainale, kirjutas väljaanne Politico.

Euroopa diplomaatide sõnul valmistub EL juba ette Hormuzi väinas navigatsiooni taastamise võimalikeks kuludeks pärast lahinguid. See hõlmab kulukaid laevade eskort- ja miinitõrjeoperatsioone, mis võivad langeda Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriigi eelarvete kanda.

Samal ajal on Euroopa rahaline koormus rahvusvaheliste kriiside tõttu juba niigi kasvanud.

"Gazas maksame meie ülesehituse eest. Ukrainas maksame me sõja eest – praegu sisuliselt ainsatena. Nüüd peame võib-olla maksma ka Hormuzi väina puhastamise eest," ütles Hispaania sotsialistist parlamendiliige ja Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liige Nacho Sánchez Amor.

Euroopa poliitikud rõhutavad ka seda, et transatlantiline partnerlus muutub aina vähem etteaimatavaks, mille sisuks on, et USA langetab üha enam otsuseid, mille tagajärgedega peavad toime tulema tema liitlased, tõdes Politico.

Seda vahendanud Ukraina väljaanne LIGA.net märkis, et Euroopa Liit kulutab juba niigi märkimisväärseid ressursse Ukraina sõjalisele ja rahalisele abile. Uued Lähis-Ida sõjaga seotud kulutused võivad piirata selle toetusvõimet Kiievile.

Lisaks pidurdavad tõusnud energiahinnad EL-i riikide majanduskasvu ja seega ka nende Kiievile abi andmise võimekust.

Kiiev kutsub pärast Iraani vaherahu üles kehtestama relvarahu Ukrainas

Kiiev kutsus kolmapäeval Ameerika Ühendriike survestama Venemaad lõpetama agressiooni Ukrainas, öeldes, et USA relvarahukokkulepe Iraaniga näitas Washingtoni otsustavuse edu.

Konflikt Lähis-Idas katkestas USA juhitud püüdlused lõpetada neli aastat kestnud sõda Ukrainas.

Ka Kreml teatas lootusest, et pärast Teherani ja Washingtoni relvarahukokkulepet on võimalik korraldada uus kõnelustevoor USA ja Ukraina delegatsioonidega.

Ukraina välisminister Andri Sõbiha kirjutas sotsiaalmeedias: "Ameerika otsustuskindlus toimib. Meie hinnangul on aeg näidata üles piisavalt otsustavust, et sundida Moskvat kehtestama relvarahu ja lõpetama oma sõda Ukraina vastu."

President Volodõmõr Zelenski kordas neid kommentaare oma hilisemas sotsiaalmeediapostituses.

"Ukraina on alati kutsunud üles kehtestama relvarahu sõjas, mida Venemaa peab siin Euroopas meie riigi ja rahva vastu, ning me toetame vaherahu Lähis-Idas ja Pärsia lahe piirkonnas, mis sillutab teed diplomaatilistele jõupingutustele," kirjutas ta.

Moskvas ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ajakirjanikele: "Loodame, et lähitulevikus on neil rohkem aega ja võimalusi kohtuda kolmepoolses formaadis. Ootame seda."

Mitu USA juhitud kõnelustevooru ei ole suutnud sõdivaid pooli kokkuleppele lähemale tuua.

Moskva nõuab Kiievilt ulatuslikke territoriaalseid ja poliitilisi järeleandmisi, mille Zelenski on välistanud kui võrdväärsed kapitulatsiooniga.

USA asepresident J.D. Vance ütles kolmapäeval, et Ukraina sõda on osutunud "kõige raskemini" lahendatavaks.

Budapesti visiidi ajal esinedes ütles ta, et Washington jätkab tööd lahenduse leidmiseks ning kinnitas, et on saavutatud "märkimisväärset edu".

Ta kritiseeris teravalt ka Euroopa liidreid, öeldes, et "nad ei tundu olevat eriti huvitatud selle konkreetse konflikti lahendamisest."

Zelenski lisas, et Ukraina sõjaväelased, kes aitavad Lähis-Ida riikidel tõrjuda Iraani droonirünnakuid, jäävad piirkonda.

Kiievi sõnul on Ukraina saatnud regiooni üle 200 droonide allatulistamise kogemusega sõjaväelase pärast seda, kui Iraan alustas vastuseks USA ja Iisraeli rünnakutele kättemaksuks droonirünnakuid üle kogu Lähis-Ida.

"Ukraina sõjalised ekspertrühmad jätkavad tööd piirkonnas, et aidata edasi arendada julgeolekuvõimekust," kirjutas Zelenskõi sotsiaalmeedias.

"Olukorral selles piirkonnas on globaalne mõju – mis tahes ohud julgeolekule ja stabiilsusele Lähis-Idas ning Pärsia lahe piirkonnas suurendavad väljakutseid majandusele ja tõstavad elukallidust igas riigis," lisas ta.

Ta kinnitas taas valmisolekut peatada rünnakud Venemaa taristu vastu, kui Moskva lõpetaks oma kaugmaa drooni- ja raketirünnakud Ukraina elektrijaamade ning elektrivõrgu vastu.

"Ukraina ütleb Venemaale veel kord: oleme valmis samaga vastama, kui venelased oma rünnakud lõpetavad. Kõigile on ilmselge, et relvarahu võib luua õiged eeldused kokkulepeteks," kirjutas Zelenski.

2022. aasta veebruaris alanud Venemaa sissetung Ukrainasse on nõudnud sadu tuhandeid inimelusid ja sundinud miljoneid ümber asuma, olles seega ohvriterohkeim konflikt Euroopas pärast Teist maailmasõda.

Venemaa protestis Jaapani leppe vastu Ukraina droonitootjaga

Venemaa kutsus välja Jaapani suursaadiku Moskvas Akira Muto seoses Jaapani ettevõtte ja Ukraina droonitootja vahelise lepinguga, teatasid neljapäeval uudisteagentuurid Anadolu ja Unian. 

Venemaa välisministeerium kinnitas, et diplomaadile anti üle protestinoot.

Rõhutati, et Ukraina droonide rünnakud Venemaa territooriumile annavad Moskvale alust pidada sellist koostööd avalikult vaenulikuks ja riigi julgeolekut kahjustavaks.

Samuti tõi ministeerium välja, et Venemaa ja Jaapani suhted on langenud enneolematult madalale tasemele Tokyo poliitika tõttu, mida Moskva peab ebasõbralikuks. Venemaa pool hoiatas, et kui Jaapan on tõesti huvitatud dialoogi taastamisest, siis peab riik seda kinnitama mitte ainult sõnade, vaid konkreetsete tegudega.

Anadolu andmetel on jutt eelmisel kuul sõlmitud lepingust, milles Tokyos baseeruv ettevõte Terra Drone Corporation nõustus oma ühe allüksuse kaudu tegema koostööd Ukraina ettevõttega Amazing Drones LLC.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles esmaspäeval, et Ukraina on saanud maailmas nõutud partneriks.

Hiljuti allkirjastasid Ukraina ja Bulgaaria kümneks aastaks kahepoolse julgeolekukoostöö kokkuleppe. Lepingu kohaselt jätkab Bulgaaria Ukraina sõjalist toetamist ja riigid alustavad relvade ühistootmist.

Lähis-Idas juba teist kuud kestva sõja taustal allkirjastas Zelenskõi mõni aeg tagasi teiste seas Katari emiiri šeik Tamim bin Hamad Al Thaniga partnerluslepingu kaitsevaldkonnas, mis sõlmiti samuti vähemalt kümneks aastaks. 

Riigipea sõnul jätkab Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Rustem Umerov praegu piirkonnas tööd, et hõlbustada ühiseid julgeolekumeetmeid asjaomaste riikidega ning laiendada nii kaitse- kui ka majandussuhteid.

"Meil on juba kokkulepped Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraatide, Katari ja Jordaaniaga. Ka Omaan ja Bahrein on huvitatud. Esimest korda ajaloos ei ole Ukraina Lähis-Idas ja Pärsia lahe piirkonnas mitte pelgalt esindatud, vaid on seal oodatud ja tugev partner," rõhutas riigipea.

President tõi välja, et Ukraina oli üks esimesi, kes pakkus piirkonnale põhimõttelist tuge, kui algasid Iraani režiimi rünnakud nendele.

Venemaa võib Ukraina õhurünnakute kartuses tühistada võidupüha paraadid

Venemaa võib Ukraina õhurünnakute kartuses olla sunnitud oluliselt kärpima või isegi ära jätma 9. mail tähistatava võidupüha paraadid, mis on režiimi kõige tähtsama iga-aastased patriootlikud sõjalised etendused.

Ukraina kasvanud kauglöögivõime, sealhulgas uute pikamaarakettide kasutuselevõtt, võib häirida 9. mai võidupüha üritusi Moskvas ja Peterburis, teatas väljaanne The Moscow Times viitega Vene võimutruudele sõjablogijatele.

Mure ei seisne mitte ainult selles, et Ukraina võib paraadi oma droonide või rakettidega tabada, vaid ka selles, et isegi õhuhäire Punase väljaku kohal purustaks hetkega kuvandi korrast ja võimust, mida Kremli üritab näidata ühe poliitiliselt kõige tähtsama päevaga Venemaa kalendris.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1040 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 307 540 (võrdlus eelmise päevaga +1040);

- tankid 11 847 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 24 370 (+2);

- suurtükisüsteemid 39 689 (+64);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1724 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1341 (+0);

- lennukid 435 (+0);

- kopterid 350 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 227 539 (+2238);

- tiibraketid 4517 (+0);

- laevad/kaatrid 33 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 88 103 (+229);

- eritehnika 4119 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.