Ajalooline Tapurla küla asub Lahemaa rahvuspargi piirkonnas, kus kehtivad  looduskaitselisel põhjusel tavalisest rangemad piirangud igasuguste puude langetamiseks või ka hoonete rajamiseks.

Aastaid oli Tapurla küla justkui musternäide ühest kogukonna loodud ja aetud sõbralikust väikekülast, kus tegutses aktiivne külaselts, tekkis isegi piirkonna raadiojaam ja toimetab siiani vabatahtlik merepääste, kellest on korduvalt televisioonis räägitud.

Aga nüüd on saanud külast tüüpnäide naabritevahelisest kiskumisest, millesarnaseid "Pealtnägija" näeb iga aasta ja kus sageli teemaks suletud erateed, ebaseaduslikult rajatud hooned või lihtsalt üksteise häirimine. Filmimehest ekspoliitik Artur Talvik, kes oli aastaid Tapurla külaseltsi juht, ütleb otsesõnu, et teda häirib pealekaebamine ja külarahva halb energia.

"Ma olen tegelikult oma isiklikku energiat tohutult palju pannud sellesse, et mul oleks tore ja rõõmus ühiskond ka väljaspool minu koduaeda. Ja kuidagi see on äkki läinud nagu täiesti vastupidises suunas. Mingisugune väga halb energia on külas tekkinud ja mul ei ole ka nagu ravimeid," rääkis Talvik.

Mitme kaebaja sõnul muutusid suhted külas halvaks, kui ligi hektarilisel Vana-Uuetoa kinnistul, kus seni polnud ühtegi hoonet, hakkas kümmekond aastat tagasi toimetama ettevõtluses tegutsev, praegu 46-aastane Gert Neiland koos kaasaga. 2016. aastal omanikku vahetanud kinnistu ulatub siilakana mere äärest edasi üle autotee metsa poole. Maaomanik keeldus "Pealtnägija" loos kaamera ees esinemast.

Kui esialgu oli kõik justkui rahulik, siis nagu tagantjärele ka ortofotodelt näha, algas järgnevatel aastatel hoogne ehitustegevus. Esmalt tekkis 2016. aasta paiku RMK maale mere äärde justkui väikesadam, mis täiustus aasta aastalt.

Naaber Hellat Laur nentis, et ta on elanud Tapurlas üle 30 aasta ja selle aja jooksul pole kõnealusel maa-alal midagi olnud.

"Seal on rajatud siis veekaitsevööndisse muul, mis asub tegelikult riigimaal ja mille valitsejaks on RMK. /…/ Ehitusregistris ei ole ühtegi märget, et sinna oleks väljastatud ehitusluba," kinnitas Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelt.

"Selles mõttes see ei ole ainult minu rajatud, see on ajalooliselt seal kogu aeg olnud, ehk siis tegemist on vana lautri kohaga," lausus telefonitsi Gert Neiland.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Olav Avarsalu ütles, et muuli ehitajat ei ole suudetud seni tuvastada. "Nii et see on aja jooksul seal järjest kerkinud, aga keegi ei ole seda omaks tunnistanud ja pealtnägijaid sellisel moel seal olnud ei ole," nentis Avarsalu.

Kuigi ametlikult pole riigimaal toimetajat suudetud tuvastada, viib tee sealt otse Neilandi hoovi, kus mõnekümne meetri kaugusel merest on samast ajast alates ebaseaduslikult püsti pandud ka merekonteineritest elumaja. Kolmest moodustub peamaja ja lisaks kolm abihoonet ning lisaks on kinnistul maja vundament ja ohtralt ehitusmaterjali.

"Tal ei ole ka mingisugust projekteerimistingimusi, ei ehitusluba, ei  detailplaneeringut sinna võetud, nii et ta on seal puht omaalgatuslikult toimetanud ja nüüd on see elamine tal juba niimoodi, et ta elab seal aastaringselt sees. Putkal on seal korsten peal, vahest tossaab," kirjeldas naaber Ivo Sass.

Vallavanem Kraanvelti kinnitusel on nimetatud alal asuvad ehitised vastuolus kehtestatud detailplaneeringuga ehk paiknevad ehituskeelu vööndis ja on vastuolus kehtivate seadustega.

Avarsalu keskkonnaametist lisas: "Ta on saanud väärteokorras karistada kolmel erineval ajahetkel ja talle on tehtud ka ettekirjutus, mille eelnõu on välja saadetud ja mille osas ootame siis temapoolset tagasisidet."

Gert Neiland ise selgitas, et praegu maa-alal paiknevad konteinerid on sinna paigaldatud selles usus, et kunagi saab sinna hakata ehitama. "Aga kuna detailplaneeringu järgi nii-öelda võimalik ehitada ei ole ja siis selle üle me täna vaidleme juba mingisugune seitse aastat, eks ole," esitas Neiland oma versiooni.

"Ma olen näinud tema poolt antud ütlusi, kus ta iga kord tunnistab, et ta on eksinud, ta ei olnud teadlik, et ka seda tegevust teha ei tohi. On aktsepteerinud ka neid trahve, mis talle on määratud, aga tundub, et järgmine kord üritab jälle järgmist asja teha, võib-olla teise nurga alt. Ma ei oska seda inimlikult nagu põhjendada. Ei ole loogilist põhjendust," märkis Avarsalu.

Ehk juba korduvalt trahvi saanud maaomanik proovib nii valda kui ka keskkonnaametit veenda, et ta ikka tohiks maja sinna ehitada. Eriti kummastav on ametite sõnul, et tegelikult on kinnistul detailplaneeringu järgi võimalik hoone isegi rajada, lihtsalt see peaks olema palju kaugemal sisemaal ja tehtama kõigi kehtivate reeglite järgi.

"Vallavalitsus on teostanud järelevalvet ja selgitanud maaomanikule tema võimalusi ja õigusi ja üritanud maaomanikku suunata oma tegevusega seadusi jälgima, aga seni on see olnud suhteliselt tulutu tegevus," möönis vallavanem.

Gert Neiland nimetab ennast aga riigi, täpsemalt keskkonnaameti vägivalla all kannatajaks, ning ta polevat ainus.

Pahaseid naabreid nörritab ühelt poolt, et nende vaates keskkonnaamet ja vald ebaseaduslike rajatistega justkui midagi ei tee, aga teisalt kritiseerivad, et rohkelt rasketehnikat omav Neiland sõidab külavahel pidevalt ekskavaatoriga. Ette on tulnud intsidente, kus naabrite vahel on läinud sõimamiseks ja isegi rüseluseks ning öösel on probleemse kinnistu poolt kostunud püssipauke. 2024. aasta sügisel avastasid lähedal olevate paadikuuride omanikud, et ekskavaatoriga on nende kuuride ette veetud hiigelsuured kivid.

"Ta tõstis neid kivihunnikuid siin ringi ja vedas kuuride ette kive, et inimesed ei saaks paatidega välja. Ja need paadi sisselaskmise teed, need tõmbas kõik puruks, need jooksid vette," meenutas Hellat Laur, nimetades Neilandi tegevust puhtaks pahatahtlikkuseks.

"Minu arust baasküsimus on see, et inimesed ei oska omavahel suhelda, lihtsalt ei oska omavahel suhelda. Kui ta on mulle närvidele käinud, siis ma olen telefoni võtnud ja helistanud, talle öelnud, et palun, ära mürista või palun, ära tee seda või palun, ära tee. Enamus juhtudel ta isegi kuulab sõna," rääkis Talvik.

Enda sõnul viimases hädas naabrid pöördusid "Pealtnägija" poole, sest hoolimata hulgalistest kaebekirjadest nii valda kui ka keskkonnaametisse tegutseb pidurdamatu ja aktiivne kopamees edasi ja naabrid kardavad, et ta jätkab ebaseadusliku laienemisega.

Näiteks võttis maaomanik maha tüki metsa, ent Avarsalu kinnitusel selle tõttu alustatud väärteomenetlus lõpetati, kuna raiumine toimus lubatud mahus.

"Eks sinna tuleb järgmine konteiner. Seda ta ütles mulle, jah, et sinna tuleb ämma maja," märkis Hellat Laur, kelle sõnul ei tohtivat sinna aga midagi ehitada. Seda, et kõnealusele kinnistule ei ole võimalik elumaja ehitada, kinnitas ka vallavanem Kraanvelt.

"Kuna tegemist on metsamaa kõlvikuga, siis Lahemaa eeskirjad ei anna võimalust ehitada metsamaale. Isegi kui sa sealt mingist osast võtad vahepeal metsa maha, siis see metsamaa iseenesest ära ei kao. See mets tuleb seal taas metsastada," selgitas Avarsalu.

Ehk et keskkonnaamet ja vald usuvad, et mees, kes seni paljudele reeglitele vilistanud ja trahve maksnud ning kinnistule hulga ehitusmaterjali kogunud, seekord omavolitsema ei hakka.

Avarsalu keskkonnaametist ütles, et see ei ole üksikjuhtum ja nad tuvastavad iga aasta kümneid ebaseaduslikke rajatisi üle Eesti, aga harva on tegu aastaringseks kasutuseks mõeldud elumajaga nagu Tapurlas.

"Enamasti eksivad inimesed selle vastu, et neil põhielamu ehitamiseks on õigus olemas, aga sinna juurde nad siis laiendavad, ma ei tea, saunamaja, aiamaja või midagi muud. Need on nagu keskmised juhtumid. Selliseid, kus üleüldse alustatakse oma ehitustegevust valest otsast, neid on õnneks vähem, aga sellegipoolest ma arvan, et kümneid juhtumeid aastas," rääkis Avarsalu.

Samal ajal, kui "Pealtnägija" kolme viimase kuu jooksul teemaga tegeles, vaagisid asja ka ametkonnad. Vald alustas Neilandi suhtes järelevalvemenetlust ja keskkonnaamet kutsus mehe välja. Inspektorite kohapeal käikudest selgus, et ta pole üksikrikkuja.

"Nende hoonetega ongi see teema, et tegelikult on ju kogu Lahemaal igasuguseid nii-öelda konteinereid paigaldatud sadu, kui mitte tuhandeid. Selles mõttes tasuks võib-olla siis teemat laiendada üldse," leidis Neiland.

Et teema on laiem, näitab kasvõi see, et mõnisada meetrit edasi sai just märtsi lõpus kohalik merepääste MTÜ mitutuhat eurot trahvi ebaseadusliku raadamise ja loata püstitatud ehitise tõttu.

"Nende külakakluste pärast saabus see inspektor siia, enne kui meil paberid valmis said ja pandi kohe menetlusse ja surati kohe ikka korralik 3500 trahv ära vabatahtlikule merepäästele, kes me niikuinii käime, käsi pikalt, et seda raha üldse kokku saada," rääkis vabatahtlik merepäästja Artur Talvik.

"Mis me oleks võinud selle 3500 selle eest osta, ma ei tea, päästevarustust või isikukaitsevahendid või ükspuha, mida. Nii et me oleme teatud mõttes selle külakisma või nende jamade ohvrid," lisas Talvik.

Küsimuse peale, miks merepäästjad metsa maha võtsid, see oli ikkagi riigimets, vastas Talvik: "Rahu, see oli kuivanud võsa. Meil on selle ala peale RMK-ga kasutuskokkulepe." Ta lisas, et tegemist oli prügihunnikuga.

Avarsalu möönis, et inimeste huvid ongi vastandlikud. "Ma arvan väga paljudes kohtades, et igaüks, kes ise satub nende piirangute alla, siis tema leiab, et me oleme liiga karmid, liiga nõudlikud. Ja teiselt poolt, kui sa näed, et naaber midagi teeb, siis tundub jälle, et keskkonnaamet on liiga leebe," arutles Avarsalu.

Talvik nentis aga: "Lihtsalt hämmastama paneb ja lõppude lõpuks mina ütlen keskkonnaametile, et te tapate minus viimasegi looduskaitse ehk et ma olen oma hinges looduskaitsja, aga see reeglistik ei ole nagu loogiline, ei arvesta inimesega enam üldse ja on üle mõistuse läinud."

Loo moraal on – ühelt poolt ei saa keelata kellelgi oma õiguse eest seista, teisalt, kui te ise normaalselt läbi ei saa, siis tulevadki kohale ametnikud ja mõnikord ka televisioon ning siis valgustatakse kõik läbi. Viimane uudis on, et Gert Neilandile tehti järjekordne ettekirjutus, et ta peab hooned augusti lõpuks ära viima või muidu tuleb sundtäitmine, aga ka seda on võimalik kohtus vaidlustada.