Lõuna-Korea riiklik luureteenistus (NIS) tõdes, et Põhja-Korea pole alates konflikti algusest 28. veebruaril Iraani relvi ega varustust saatnud ning ei ole teinud avalikku kaastundeavaldust õhurünnakutes hukkunud kõrgeima juhi ajatolla Ali Khamenei surma puhul, ütles NIS-i kinnisel briifingul osalenud seadusandja Park Sun-won.

Pyongyang ei saatnud ka õnnitlussõnumit, kui Khamenei poeg Mojtaba Khamenei valiti Iraani uueks kõrgeimaks juhiks, lisas Park.

Kuigi Hiina ja Venemaa on konflikti kohta sageli avaldusi teinud, on Põhja-Korea välisministeerium seni teinud vaid kaks leebemat avaldust, mis NIS-i sõnul on kooskõlas hiljuti ilmnenud Põhja-Korea poliitikaga vältida otsest kriitikat USA presidendi Donald Trumpi suhtes.

NIS hindas seda vaoshoitust ettevalmistusena uue diplomaatilise ruumi kindlustamiseks pärast eeldatavat tippkohtumist Hiina presidendi Xi Jinpingi ja Trumpi vahel mais, ütles seadusandja.

NIS teatas seadusandjatele, et Põhja-Korea seisab ka silmitsi Lähis-Ida kriisist tingitud märkimisväärse majandusliku survega, mis on kaasa toonud tööstustoodete tarnete katkestused, hinnatõusu ja järsult muutunud vahetuskursi.

NIS-i teatel püüab Põhja-Korea kindlustada ka Venemaa naftatarneid.

Veebruari lõpus toimunud Põhja-Korea Töölispartei kongressil näis Kim ilmutavat avatust võimalikeks läbirääkimisteks Washingtoniga, öeldes, et pole mingit põhjust, miks riigid ei peaks hästi läbi saama, kui USA tunnustab Põhja-Korea staatust tuumariigina ja loobub oma vaenulikust poliitikast.

Park ütles, et NIS-i hinnangul oli Kimi otsekõne edastamine teadlik signaalin, mille eesmärk oli hoida suhted Trumpiga heas seisus ja valmistada Pyongyangi ette uueks diplomaatiliseks peatükiks pärast Lähis-Ida konflikti vaibumist.