Nagu sellises olukorras ikka, jõuavad avalikkuse ette ja köidavad meeli peamiselt väga dramaatilised sündmused, nagu USA presidendi Donald Trumpi roppu sõna sisaldanud ultimaatum Iraanile, lennukilt katapulteerunud USA sõjaväelase suurejooneline päästeoperatsioon, Iraani luurejuhi tapmine ja muu selline.

Kõige selle varjus on aga osaliste hulgas käinud kibe töö diplomaatilise lahenduse leidmiseks. Tundub aga, et kõigest hingest relvarahu vahendada püüdva Pakistani tegevus on siiski liiva jooksnud.

Iraan teatas esmaspäeval, et esiteks ei pea ta Lääneriikide, aga veel enam Kagu-Aasia ja Kaug-Ida naftatarnete jaoks olulise Hormuzi väina avamist üldsegi osaks relvarahu tingimustest, teiseks aga ei aktsepteeri ta USA pakutud tähtaegu.

Kui Trumpi seatud tähtaeg teisipäeval umbe jookseb, selgub ka, kas USA päriselt söandab rünnata elektrijaamu ja sildu, nagu Trump ähvardas.

Kagu-Aasia ja Kaug-Ida riikide jaoks jääb olukord igatahes tumedaks.

"Kui naftalaadungeid enam üldse ei tule, kõrgendatud riski tõttu, on sellel tõsine mõju Lõuna-Korea toornaftavarustusele, mis on suur risk ühiskonnaelule, seega me peame leidma tasakaalu ja teatava riskiga arvestama. Kui me keelame sajaprotsendilise ohutuse nimel ära kõik, millega kaasneb vähimgi risk, siis kuidas me tagame oma riigi toornaftaga varustamise? Seda arvesse võttes, ei jää meil eriti muud üle, kui mõnel määral riskimisega arvestada," ütles Lõuna-Korea president Lee Jae Myung.

Iraan annab ka teada, et kui USA või Iisrael tema taristut ründab, vastatakse samaga.

"Iraan reageerib samaväärselt mistahes sellisele rünnakule. Meie relvajõud on teinud selgeks, et igal juhul, kui Iraani taristut rünnatakse, vastame me samaga. Meie relvajõud võtavad sihikule mistahes samalaadse taristuobjekti, mis kuulub või on mingil viisil seotud USA-ga või on neile abiks nende agressioonis Iraani vastu. See pole miski, mida me teeksime vabatahtlikult või hea meelega, see on lihtsalt osa meie kaitsemeetmetest nende ebaseaduslike tegude vastu," ütles Iraani välisministeeriumi pressiesindaja Esmail Baghaei.

Arutelu käib 45-päevase relvarahukava üle. Poliitikavaatlejad on selle kehtima hakkamise osas pigem pessimistlikud. Esiteks leitakse, et Trump on teelahkmel, kus tal on võimalik sõjast lahkuda püstitatud eesmärke päriselt saavutamata, kuid Iraani praegusest retoorikast hoolimata siiski ülimalt tõenäoselt saavutada Hormuzi väina avamine. Teine võimalus on sõda jätkata kuni Iraani režiimi kapituleerumiseni. Tõenäoliselt valib Trump teise tee, ehkki mullade režiimi alistumine pole praeguse seisuga sugugi realistlik.

"Ma ei arva, et me oleme praegu lähedal mingisugusele diplomaatilisele lõpplahendusele. Kaks osalist on teineteist liiga kaugel oma püstitatud nõudmiste pooles ja neil mõlguvad meeles väga erinevad eesmärgid. Ehk siis võib olla mingi sõnumivahetus vahendajate kaudu, aga mingi relvarahu või kestlik rahuleping on praeguse seisuga võimalik ainult kauges tulevikus," ütles Rahvusvahelise Kriisigrupi projektijuht Ali Vaez.