Ukraina kaitsevägi murdis 2024. aastal just sellest piirkonnast läbi.

2024. aasta augustis tungisid Ukraina väed Kurski oblastisse ja hoidsid kuude kaupa enda kontrolli all suuri maa-alasid, mis oli aastakümnete jooksul esimene välisarmee sõjaline sissetung Venemaale.

Pärast seda on Kreml alustanud laiaulatuslikku korruptsioonivastast kampaaniat, mis on suunatud nii kõrgete piirkondlike kui ka sõjaväeametnike vastu seoses suutmatusega peatada sissetungi, mis leidis aset kaks ja pool aastat pärast Venemaa täiemahulise sõja algust.

Endisele Kurski kubernerile Aleksei Smirnovile "mõisteti 14-aastane vanglakaristus ja määrati 400 miljoni rubla (5 miljoni dollari) suurune trahv", teatas Kurski kohus avalduses pärast altkäemaksu võtmise süüdistusega kohtuprotsessi.

Smirnovi süüdistati koos kahe kaaslasega enam kui 250 000 dollari väärtuses altkäemaksu saamises eeliskohtlemise eest riiklike kindlustustööde lepingute sõlmimisel, mille koguväärtus oli ligikaudu 2,5 miljonit dollarit.

Kohtu teatel tunnistas ta end süüdi.

Teine endine Kurski kuberner Roman Starovoit, kes juhtis piirkonda viis aastat kuni mõni kuu enne ukrainlaste läbimurret, sooritas mullu enesetapu. See juhtus pärast tema vabastamist transpordiministri ametikohalt ja spekulatsioone, et ka teda plaanitakse korruptsioonisüüdistustega vahistada.

Vene sõjavägi tõrjus ukrainlased Kurskist välja 2025. aasta aprillis tuhandete Põhja-Korea sõdurite abiga.