Viilma: ülestõusmispühad kinnitavad, et hea võidab kurja

Eesti evangeelse luterliku kiriku peapiiskopi Urmas Viilma sõnul elame praegu Suure Reede sümboolikas, kuid Suurel Reedel toimunud Jeesuse ristilöömisele järgneb ikkagi alati rõõm tema ülestõusmisest, ja nii on see ka igapäevaelus.
Ülestõusmispühad on sattunud keerulisele ajale. Kuidas tunda pühadest rõõmu?
Ülestõusmispühade tsükkel ja eelnevad pühad näitavad meile elu palet. On kannatused, on mure, on surm, aga see ei jää domineerima ega võida, sest ülestõusmispühad kinnitavad ülestõusmist, seda, et hea võidab kurja. Ma arvan, et need keerulised ajad, milles praegu elame, need on pigem Suure Reede sümboolika. Suurele Reedele järgneb ikkagi ülestõusmisrõõm ja ma arvan, et igapäevaelus ja meie ajastute voolus toimub see kõik samamoodi.
Milline võiks olla soov pühadeks?
Minu pühadesoov on, et ärevust oleks vähem. Võib olla jälgime vähem ärevaid uudiseid, teeme mõne telefonikõne oma lähedastele, läheme õue ja naudime kevadet, mis võib küll hääle viia, kuid kosutada meid ja otsida helget. Kuulata head muusikat ja soovida inimestele rõõmsaid pühi. Soovitan oma ärevust vähendada, suurendada rõõmu ja positiivust meie ümber.
Millal siis on õige aeg hakata värvima mune ja mida üksteisele pühade ajal soovida?
Õnnistatud pühi või rahulikke pühi võib soovida igal ajal. Ka Suurel Reedel võib soovida rahulikke pühi. Mune koksitakse aga alles pühapäeval. Värvida võib neid juba varem. Vana tava on seda teha vaiksel laupäeval. Oluline on, et tajuksime nende pühade rütmis loomulikku elu kulgu, et mured käivad käsikäes rõõmudega ja ka vastupidi, aga rõõm on alati see, mis võidab.
Miks eestlased armastavad ja tähistavad jõule rohkem kui ülestõusmispüha?
Ma arvan, et ühe lapse sündimine on palju paremini mõistetav, kui kellegi risti löömine ja veel vähem kellegi surnust ülestõusmine. Paljud eestlased usuvad ju ka millessegi või kellessegi, mis tuleb pärast selle aja lõppu. Aga me ei julge seda nimetada. Aga jõulud on väga palju lähemal, sest igaüks teab, mismoodi elu algab, ja igaüks on kellegi laps ja paljud meist on kellegi vanemad.
Toimetaja: Mari Peegel








