Kuigi Eestis tehakse enamik igapäevaseid makseid juba kaardi või mobiiliga, ei tähenda see, et sularaha oleks oma tähtsuse kaotanud. Vastupidi - Eesti Pank rõhutab, et kriisideks valmisolek tähendab ka alternatiivsete maksevõimaluste olemasolu.

Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Rainer Olti sõnul on sularaha kasutamine küll vähenenud, kuid täielikult see kadunud ei ole

"Me Eesti panga poolt viisime siin aasta lõpus läbi uuringu, mis küsitles inimesi selles osas, kui palju kasutatakse maksmiseks ka sularaha. Võrreldes eelmise uuringuga on sularaha kasutus tõesti natukene vähenenud. Kui me vaatame ainult sularaha kasutamist, siis kaheksa protsenti eestimaalastest eelistab teha makseid ainult sularahas ja enamik makseid eelistavad inimesed teha pangakaardiga makstes," ütles Olt.

Digimaksete kõrval peetakse aga oluliseks, et inimestel oleks olemas varu juhuks, kui elektroonilised süsteemid peaksid ajutiselt rivist välja minema.

"Selleks, et tagada võimekus ostude tegemiseks on väga mõistlik inimestel hoida oma pangakaartide vahel natukene sularaha. Selleks, et poes saaks teha ära oma ostud, et juhul kui näiteks kaardimaksed ei tööta. Tegelikult on laiemalt soovitus hoida kodus perele umbes nädala sularaha varu, et juhuks, kui tekivad katkestused, kas teenuses või muudes asjaoludes, siis oleks võimalik ikkagi ilusti hakkama saada," lausus ta.

Sama loogika kehtib ka digieuro puhul. Selle arendamise üks keskseid põhjuseid on Olti sõnul tagada, et makseid saaks teha ka siis, kui tavapärased süsteemid ei toimi või sõltuvus välismaistest teenustest osutub riskiks.

"Esimene põhjus on, et kui me vaatame Euroopas, kui suures sõltuvuses me oleme globaalsetest kaardiskeemidest või makselahendustest, siis Euroopas 13 riiki ei oma üldse oma digitaalset makselahendust Visa ja Mastercardi kõrval, nad sõltuvad täielikult nendest teenustest, sealhulgas Eesti. Ja suures pildis kaks kolmandikku kaardimaksetest poes ja e-kaubanduses tehakse just nende globaalsete kaardiskeemide toel," rääkis Olt.

Digieuro on mõeldud toimima ka olukorras, kus internetiühendus puudub või pangateenused on häiritud ehk see lisab maksesüsteemile eraldi turvakihi.

"Tegemist oleks inimese digitaalse rahakotiga. Seda digitaalset rahakotti hakkab inimestele pakkuma nende tänane kommertspank, mida nad kasutavad ja seal on täiendavad võimalused. Lisaks sellele, et raha istub pangakontol kuskil keskses süsteemis, on võimalik inimestel salvestada ka raha enda telefoni ja seda kasutada inimeste vahel maksmiseks või poes maksmiseks. Ka juhtudel, kui puudub internetiühendus ja pangateenused üldiselt on katkenud, misiganes tehnilistel põhjustel või küberrünnakute tõttu. Ta tekitab sellise täiendava kaitsekihi selleks, et me saaksime igapäevaselt oma harjumuspäraseid elektroonilisi makseid teha," ütles Olt.

Digieuro kasutuselevõtt ei ole siiski lähiaja küsimus. Praeguste plaanide järgi võiks see inimesteni jõuda kümnendi lõpus, umbes 2029. või 2030. aastal.
Eesti Panga sõnul ei kao sularaha kuhugi, kuid tulevikus täiendavad seda uues digilahendused, mis aitavad tagada, et varuvariant oleks maksmiseks alati olemas.