HTM-i esindaja sõnul kestab selline praktika Narva õigeusu gümnaasiumis teist õppeaastat ja annab põhjust arvata, et kool on esitanud riigile teadlikult ebaõigeid andmeid. 

Ministeeriumi järelevalveosakonna juhataja Mairi Uusen selgitas, et koolid esitavad õppijate andmed Eesti hariduse infosüsteemi ning need andmed on aluseks haridustoetuse eraldamisel koolipidajale.

"Riigi rahastus sõltub õpilaste arvust ja ilma üksikainete õppijateta oleks Narva õigeusu gümnaasiumi rahastus oluliselt väiksem. See viitab riigi raha mitte-eesmärgipärasele kasutamisele, mis on seaduserikkumine," ütles Uusen.

Põhikooli ja gümnaasiumiseadus (PGS) lubab võtta mittestatsionaarsesse õppesse õppima ka üksikuid õppeaineid selleks, et õppijal oleks võimalus end täiendada riigieksamite sooritamiseks ja keskhariduse omandamiseks või täita kõrgkoolide vastuvõtunõudeid.

Ministeeriumi järelevalvest selgus aga, et Narva õigeusu gümnaasium on võtnud üksikuid aineid õppima õpilasi, kellel on juba kesk-, kutse- või kõrgharidus omandatud. See on PGS-iga vastuolus, sest tegemist on täienduskoolitusega. Sellise koolituse kulud kaetakse aga enamasti õppija rahakotist, mitte riigieelarvest ning Narva õigeusu gümnaasiumil vastav koolitusluba ka puudub.

Järelevalve tegemise ajal õppis Narva õigeusu gümnaasiumis mõnda üksikut õppeainet mittestatsionaarses õppes 456 õpilast. Kooli statsionaarses õppes on 2025/2026. õppeaastal 136 õpilast.

Praegu moodustab üksikute õppeainete õppijate rahastamine Narva õigeusu gümnaasiumi riigieelarvelisest rahastusest rohkem kui poole. Mitusada üksikaine õppijat on suurendanud riigi rahastust koolile kokku 600 000 euro võrra.

Koormust riigieelarvele on kasvatanud ka see, et gümnaasiumis õppimine tagab õppijale sotsiaalsed garantiid – ravikindlustuse ja pensioniõigusliku staaži, samuti võimaluse saada õpilaspilet, millega omakorda kaasnevad erinevad soodustused.

Ministeerium on teinud koolipidajale, kelleks on õigeusu hariduse ühing "Ülestõusmine", ettekirjutuse korraldada koolis üksikainete õpe vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele ja esitada Eesti hariduse infosüsteemis korrektsed andmed.

Lisaks on ministeerium edastanud materjalid prokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

"Nimelt on valeandmete esitamisega kaasnenud varaline kasu koolile ja kahju riigile. Asjaolude pinnalt on võimalik järeldada, et selline käitumine ei ole olnud juhuslik ega tahtmatu," märkis ministeerium.

Prokuratuur pole veel otsustanud, kas alustab kriminaalmenetlust.

Neljapäeval ütles prokuratuuri pressiesindaja ERR-ile, et nad on HTM-ilt kuriteoteate kätte saanud. "Esmalt analüüsime avalduses sisalduvaid asjaolusid ja seejärel otsustame, kas alustame kriminaalmenetlust. Kuriteokaebuse lahendamiseks on seaduse järgi 10 päeva," märkis pressiesindaja.

Kool: me pole esitanud ebaõigeid andmeid

Vastuseks HTM-i kriitikale teatas Narva õigeusu gümnaasium oma kodulehel, et kool on tegelenud mittestatsionaarse õppega alates 2024. aastast, kõik õppijate andmed on kantud EHIS-esse ning see tegevus ei ole olnud varjatud, ning koolile pole varem esitatud ühtegi märkust ega ettekirjutust seoses mittestatsionaarse õppega.

"Rahastuse eraldamisel olid kõik kooli esitatud andmed pädevatele asutustele kättesaadavad ning kontrollitavad," teatas kool.

Kooli esindaja märkis, et üksikute õppeainete õpetamise praktika ei ole ainulaadne ning seda rakendatakse ka teistes õppeasutustes, sealhulgas riigikoolides.

"Selle õppevormi rakendamisel 2024. aastal tugines tollane direktor Tatjana Salu, kellel on märkimisväärne erialane kogemus, Eesti täiskasvanute gümnaasiumide praktikale, kus sarnast õpet viiakse läbi sarnastel tingimustel," seisab vastulauses.

Kooli väitel ei tähenda asjaolu, et kool on vastu võtnud üle 400 õppija üksikute õppeainete õppimiseks ning kandnud nende andmed EHIS-esse, et oleks teadlikult esitatud ebaõigeid andmeid.

"Andmed on kontrollitavad, õppetöö toimus tegelikult ning seda ei ole vaidlustatud. Saadud rahastust kasutati sihipäraselt ning see ei saanud põhjustada kahju riigile," sõnas kooli esindaja.

"Kui HTM peab vajalikuks muuta lähenemist täiskasvanute üksikainete õppe rahastamisele, oleks kool tänulik asjakohaste ja õigeaegsete selgituste eest.
Samas võivad kiirustades tehtud avalikud kahtlustused enne kõigi asjaolude lõplikku selgitamist kahjustada nii kooli mainet, ministeeriumi usaldusväärsust kui ka täiskasvanuhariduse süsteemi Narvas," seisab avalduses.

Kool on seotud Eesti kristliku õigeusu kirikuga

Narva õigeusu gümnaasium on erakool, kelle omanik on mittetulundusühing Õigeusu Hariduse Ühing "Ülestõusmine". Kool tegutseb põhikooli ja gümnaasiumi seaduse, erakoolide seaduse ning põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava raames, kirjutatakse kooli kodulehel.

Äriregistri järgi esindab teiste hulgas kooli pidavat mittetulundusühingut "Ülestõusmine" Vitali Gavrilov, kes on ka mittetulundusühingu Eesti kristlik õigeusu kirik (endine Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kirik ehk Moskvale alluv õigeusu kirik Eestis) juhatuse liige.