Peeter Saks on Baltimaade ühe suurima ja vanima investeerimisfondi Baltcap tegevjuht ja omanik, kuid paar aastat tagasi sattus tema elutöö ohtu, kui selgus, et üks firma leedulasest tippjuht omastas ettevõttest üle 40 miljoni euro ja mängis sellest lõviosa kasiinos maha. 

Skandaali peategelane on täna 38-aastane Šarunas Stepukonis. Kaunase Tehnikaülikooli finantsjuhtimise eriala lõpetanud ja end Ühendkuningriigis täiendanud Stepukonis liitus Baltcapi Leedu allüksusega 2011. aastal projektijuhina.

"Alguses tuli koos esimese investeeringuga toonasesse Leedu kasvufondi. See oli üks spordiklubide kett, mida ta aitas endisel omanikul restruktureerida. Me siis investeerisime, putitasime selle ilusti üles. Ta juhtis selle üheks edukamaks Leedu spordiklubide ketiks," ütles Peeter Saks.

1995. aastal Tallinnas loodud ja endise tippjudoka Peeter Saksa juhitud Baltcap on üle 30 aasta jooksul investeerinud sadu miljoneid klientide raha ligi 120 ettevõttesse ja projekti nii Baltikumis kui mujal Euroopas. Investorite hulgas on nii suured pensionifondid, kommertspangad kui ka maksumaksja rahastatud arengupangad.

Julgete ideede ja laitmatu tööeetikaga Stepukonis võitis kiiresti peakontori usalduse ja edutati 2017 Baltcapi Leedu taristufondi juhiks, kelle kureerida jäid mitmed suurprojektid, alates Leedu koolide renoveerimisest, tuule- ja päikeseparkide rajamisest kuni rahvusstaadioni ehituseni, mida on nimetatud Leedu sajandi projektiks. Kuid siis saabus Covid.

"Koroonaaeg oli kõigil raske. Tekkis irdumine, suhtlust oli vähem. Kõik nägid, et ta on väsinud, teeb palju tööd ja pikad tööpäevad. Aga eks koroonaaeg oli kõigil raske," sõnas Saks.

Baltcapi advokaat Chirag Mody ütles, et Stepukonis oli väga võimekas ärimaailma juht. "Tal oli laitmatu renomee. Projektid valmisid. Ei olnud ühtegi sellist otsest viidet, et midagi võiks olla valesti. Ei olnud midagi konkreetset, millest kinni haarata ja öelda, et nüüd me peame näpu püsti tõstma, siin on midagi valesti," ütles Mody.

Ükski kolleeg sel hetkel veel ei tea, et investeerimisgeeniuse ja suure töörügajana tuntud Stepukonis elab tegelikult juba aastaid üllatavat topeltelu ning maandab vabal ajal pingeid internetikasiinos.

"Teadaolevalt ta mängis üsna palju mänguautomaate, aga mängis ka lauamänge ja tegi ka spordiennustusi," sõnas Mody.

Hilisemate uurimiste materjalidest on teada, et Stepukonis alustas mängimisega aastal 2016 ja tegi seda ainult samasse gruppi kuuluvates Olympicu ja Olybeti veebikasiinodes. 

2017. aastal oli tema hasartmängukonto käive juba 150 000 eurot ja võidusummad 105 000 eurot. Ometi jätkas mees üha suuremalt panustades.

Hasartmängusõltuvuse nõustamiskeskuse tegevjuht Silver Sternfeldt ütles, et mängimise taga on kontrollimatu kompulsiivne käitumine. "Inimene ei suuda lõpetada. Isegi kui ta suudab loogiliselt mõelda. Isegi kui ta paneb kirja oma võidud ja kaotused, siis sõltuvus on tugevam kui meie loogiline mõtlemine," sõnas Sternfeldt.

Peeter Saks märkis, et kui mängusõltuvus läks suuremaks, siis hakati juba valmisolevatest projektides kasumit kõrvale tõstma. "Mingi hetk ka pangalaene ja lõpuks, kui summad juba läksid tõesti liiga suureks, siis ka natukene investeerimisraha," rääkis Saks.

Baltcapi sisejuurdlus väidab tagantjärele, et Stepukonis kõrvaldas esimest korda firma raha aastal 2018 ning tegi seda tõusvas tempos. Kui esimesel aastal mängis ta maha 500 000 eurot ja aasta-aastalt kasvasid panused poole miljoni jagu, siis ainuüksi 2021. aasta esimese kuue kuuga mängis ta Olympicu platvormil maha juba viis miljonit eurot. 

On kõnekas kokkusattumus, et kui 2021. aasta suvel rakendub Leedus seadusemuudatus, mis kehtestab kasiinofirmadele rangemad nõuded, suunatakse Stepukonis mängima Eesti litsentsi all tegutsevale Olybeti platvormile. Peeter Saksa sõnul läksid panused siis veel suuremaks.

Ainuüksi see on rikkumine, sest Leedu seadus keelab hasartmänguteenust pakkuda firmal, mis ei oma Leedu tegevuslitsentsi, aga Stepukonis on lausa teemantklient, kel on isiklik kliendihaldur ning ta kullatakse üle kingituste ja boonustega.

"Ta oli isiklikus kontaktis tegevjuhiga, kes kutsus teda eksklusiivselt reisidele. Rider Cup golfis, Roomas. NBA mängud Abu Dhabis. Torino Juventuse karikafinaal Sevillas. Ja pakuti rahalisi boonuseid loomulikult. Umbes, et pole ammu mänginud, et tule nüüd, proovi jälle, siin on sulle… Kokku anti boonuseid vist 1,3 miljoni euro ulatuses," ütles Peeter Saks.

Silver Sternfeldt kommenteeris, et sellisel moel kasutatakse ära inimese abitut olukorda. "Ta enam ei ole suuteline võtma vastutust oma käitumise eest ja ta võib-olla ei ole suuteline otsima abi. Ta ei ole kindlasti suuteline lõpetama seda mängimist omal käel," sõnas ta.

Eksklusiivsed pakkumised, üle miljoni mängukrediiti ja personaalne poputamine tasusid ära, sest 2021. aasta teisel poolaastal mängis Stepukonis maha veel kaheksa miljonit eurot. 

Tagantjärgi ongi kõige konkreetsem etteheide kasiinofirmale, et selliste summade päritolu pidanuks tekitama küsimusi, sest reeglite järgi tuleb mängija tausta kontrollida juba alates 2000 eurost, aga antud juhul tehti kontrolli sümboolselt. 

"Nende tulemus oli alati see, et Stepukonise seaduslikult potentsiaalne varandus on 10 kuni 25 korda väiksem kui tema poolt kasiinosse toodud raha. Ilmselt tehti seda kõike puudulikult või fiktiivselt," ütles Peeter Saks.

Näiteks on "Pealtnägija" käsutuses varem avaldamata Olympicu taustakontrolli raport 2021. aasta maist, kus öeldakse, et Stepukonise panused ületavad "ilmselgelt" ja "oluliselt" kõigi tema varade väärtust. Aga kasiino jätab asja oma teada ning laseb "kõrge väärtusega kliendil" mängimist jätkata.

"Oli teada info, et Šarunas Stepukonisel oli ligipääs ettevõtete varadele, mida ta juhtis. Oli teada see, et tema enda varade väärtus oli seal mõnisada tuhat eurot. Oli kasiinole näha see, et samal ajal toodi kümneid miljoneid eurosid kasiinosse. Nii et kas siin sellises olukorras peaksid tekkima kasiinol küsimused raha päritolu osas või mitte?" küsis Chirag Mody.

2021. aasta 15. oktoobril kirjutas Olympicu turundusjuht Stepukonisele ja palus edastada infot, kust pärinevad sissetulekud Paysera kontol, mida leedukas panuste tegemiseks kasutas. Mängur väitis, et teenis miljonid ühe firma osaluse müügist ja teatas pisut ärritunult, et kui sarnane pinnimine jätkub, lõpetab ta nende juures mängimise.

"Seal, ma arvan, oligi see otsustuskoht. Et kas me valime selle tee, et aidata inimesel nendest hasartmängu probleemidest vabaneda või me toidame tema mängukirge," ütles Silver Sternfeldt ja lisas, et valiti viimane.

Kui seni vahetati omavahel üksnes kirju, siis 2021. aasta 13. novembril toimus esmakordselt näost-näkku vestlus. Teamsi videokohtumisel osalesid Eesti Olympicu peajurist, turundusjuht ja vastavuskontrollispetsialist. Stepukonis näitas dokumenti, nagu ta oleks müünud seitsme miljoni euro eest ühe oma ettevõtte, kuid tegemist on võltsinguga, mille aluseks hoopis üks teine Baltcapiga seotud leping.

"Tegemist oli ju sellise müügilepingu põhjaga, mille alusel müüdi tegelikult üldsegi Lätis üks koostootmisjaam ära. Ehk siis tegelikult võeti ühe sellise elektrijaama müügileping, muudeti mõned andmed ära ja siis öeldi, et ma nüüd selle alusel müün oma valdusettevõtte ära. Kui me vaatame seda lepingut, siis selle lepingu peal on suurelt päises märgitud, et tegemist on mustandiga. Kui me vaatame seda lepingut edasi, siis kuigi Leedu kodanik müüs Leedu äriühingu Poola äriühingule, siis selles lepingus on viited läbivalt hoopis Läti õiguse Läti konkurentsiametile, Läti äriregistrile. Siis on viidatud seal pangale, kus on toodud üldse Läti panga andmed," rääkis Chirag Mody.

"Põhimõtteliselt võttis ta sama lepingu, vahetas ära ostja, müüja nimed, lepingusumma ja esitas selle justkui oma tuluallikana. Täielik bluff. Ja selle täieliku blufiga ta suutis justkui tõestada oma legaalse sissetuleku," lisas Peeter Saks.

Ehkki tõendid ja leeduka jutt raha päritolu kohta on kriitikute sõnul naeruväärsed, annab kasiino riskikomitee siiski rohelise tule mängimist jätkata, mida Stepukonis ka teeb üha suuremate summadega. Tagantjärele võib spekuleerida, kas firma pigistas silma kinni, sest leedukas oli äriliselt ülikasulik klient. 

"Kui me vaatame numbreid, siis tema poolt kasiinosse viidud raha moodustas mitmel aastal kogu ettevõtte käibest kolmandiku ja poole kasumist," ütles Peeter Saks.

Pealtnägija käsutuses olevatest riskiraportitest on näha, kuidas kasiino tegi kolme aasta jooksul Stepukonise suhtes kokku vähemalt kuus kontrolli, kuid ei teavitanud teadaolevalt finantsasutusi, rahapesu andmebürood ega ka mehe ka tööandjat, kes oli Olympicule senise taustakontrolli põhjal selgelt teada.

"Ma väga loodan, et see oleks toimunud. Väga-väga loodan, muidugi oleks pidanud nii käituma. Mitte midagi, mitte ühtegi kippu ega kõppu kuskilt," sõnas Peeter Saks.

"Pealtnägija" suhtles Olympicu esindajatega korduvalt, kuid firma keeldub igasugustest kommentaaridest, viidates pooleliolevatele vaidlustele. Varem on Olympicu Leedu esindaja öelnud, et Stepukonise raha jõudis nendeni läbi pankade ja makseplatvormide, kes pidanuks juba varem sekkuma, kui toimub midagi ebaseaduslikku. Põhjust peeglisse vaadata on ka mõlema riigi ametivõimudel. Tegelikult teatas Paysera juba aastal 2022 kahtlasest 3,9 miljoni suurusest ülekandest, kuid Stepukonis esitas taas legendi osaluse müügist ja uurimine toona lõpetati. 

"Mida siis on Leedu prokuratuur praegu öelnud? On öelnud, et nemad ei tea, miks tollel ajal seda edasi ei uuritud ja et see on põhjendamatu ja nemad tõenäoliselt viivad veel ka oma sisekontrolle läbi selle tõttu. Nii et see on natuke kahtlane," rääkis Chirag Mody.

Kaardimaja kukkus lõplikult kokku 2023. aasta oktoobris, kui Baltcapi finantsjuht ja ühe portfelliühingu juhataja märkasid kahtlaseid ülekandeid Stepukonise tööprojektidest tema firma ja eraisiku kontodele.

"Oleks tahtnud aknast alla hüpata, aga ei saa. Nii kiiresti, kui ma sain, läksin Leetu, rääkisin temaga mitu tundi. Minule ta ikkagi üritas selgeks teha, et kõik on tehtud ainult portfelliettevõtete hüvanguks. Kui oli vaja ühte firmat toetada, võttis raha teisest ja kohe paneb tagasi ja raha kadunud ei ole. Ta vassis lõpuni," rääkis Peeter Saks.

"Hakkasid tekkima sellised anomaaliad, et ei olnud enam võimalik ära katta mõistlike põhjendustega sellist rahavajadust ja Baltcapi sisekontrolli reeglid mingi hetk läksid punasesse. See oli 2023. aasta oktoobrikuus ja pärast seda hakkasid asjad juba kiiresti arenema," lisas Chirag Mody.

"Kui me hakkasime seda juttu kontrollima, siis saime aru, et see ei jookse kokku ja siis me ütlesime talle, et nüüd aitab. Peale seda ta andis volitused oma pangakontele ligipääsuks. Ja ega siin nagu rohkem ei olnudki midagi. Paistis väga kole pilt. Kogu raha on praktiliselt viidud kasiinosse," ütles Peeter Saks.

Audit tuvastas, et kokku riisus Stepukonis mõne aasta jooksul 40 miljonit eurot, millest suurem osa liikus otse mängupõrgusse, sellest viis miljonit Olympicu Leedu veebikasiinosse ja 30 miljonit Eestis registreeritud Olybeti keskkonda. 

Saks rääkis, et pärast vahele jäämist kirjutas Stepukonis kirja Olympicu tegevjuhile. "Ta palus [kasiinojuhilt], et ära enam kunagi kellelegi nii tee nagu minule. Minu elu on rikutud. Palun ära lase teistel nii palju mängida, et neid tabaks sama saatus," ütles Saks.

Nii fondi investoritel kui teemat kajastavatel ajakirjanikel tekkis korraga küsimus, kuidas ettevõttes keegi aastate jooksul midagi ei märganud.

"Paljudes ettevõtetes peab juht suurema rahasumma kasutamiseks saama enne heakskiidu juhatuselt või mõnelt teiselt ettevõtte esindajalt," ütles Leedu rahvusringhäälingu majandusajakirjanik Edgaras Savickas.

Peeter Saks lisas, et Stepukonisel õnnestus oma ümbert kõrvaldada ära teised partnerid ja minna ise asju juhtima. "Ehk nii-öelda astus fondi perimeetrist välja ja seal ta siis suutis juba need raamatupidajad ja audiitorid ja kontrollid ära petta ning esitas valeandmeid. Ta väga osavalt suutis võltsida dokumente, esitada usutavaid raporteid, objektid olid valmis, objektid töötasid. Küll on vaja ehitusfirma jaoks ettemaksu ja küll on vaja mingit tuuleturbiini seal osta ja raamatupidajaid vahetati. Pangaülekandeid tehti nii, et saaja nimi ja kontonumber ei vastanud tegelikkusele. Seda oligi eemalt väga raske näha," rääkis Saks.

"Mitmed pettuste uurijad on tagantjärele öelnud, et tegelikult see profiil ongi selline: inimene on vähemalt kaheksa kuni kümme aastat olnud tööl. Jõudnud endale kõik siseprotseduurid selgeks teha, omandanud respekti. Ja tihti on nad sellised, kes ongi kõige kauem tööl ja käivad kõige vähem puhkusel. Ühest küljest tundub, et nad on väga töökad, teisest küljest võib-olla nad ei saa oma elu kellegi teisega jagada," ütles Saks.

Kui raha kõrvaldamise skeemid olid keerulised, siis kolleegid imestasid, kuidas suhteliselt nüride puuvilja keerutamise mängudega õnnestus nii lühikese ajaga sedavõrd kolossaalsed summad maha mängida. Kui lugu 2024. aasta talvel meediasse jõudis, puhkes Leedus suur skandaal.

Suurte summade ja poliitiliste sidemete kõrval pälvis lugu ajakirjanik Edgaras Savickase sõnul palju tähelepanu, sest see andis hoobi Leedu rahvusstaadioni rajamisele, mida on planeeritud juba ligemale 40 aastat. Tagatipuks kadus antikangelane keset kõike mõneks ajaks Ukrainasse, väidetavasti rindele. 

"Hiljem andis ta end ise võimudele üles ja ta vahistati. Nüüd liiguvad kuuldused, et ta on oma välimust muutnud — tal on suur habe ja pikad juuksed — ning ta püüab meedia tähelepanust eemale hoida," ütles Edgaras Savickas.

Stepukonis ei reageerinud ka "Pealtnägija" päringutele. Lisaks mainekahjule tähendas skandaal Baltcapi jaoks ka ajutisi raskusi, kuid aastal 2024 saadi lõpuks investoritega, kelle hulgas on ka mitmed Eesti pankade pensionifondid, kokkuleppele, kuidas kahju hüvitatakse. 

Peeter Saksa sõnul on raske vastata küsimusele, kus on raha. "Jah, ja alguses oligi sellele raske vastata. Alguses oli muidugi küsimusi, et mis teil toimub ja kes veel seotud on, aga me oleme kõik auditid läbi teinud ja selgeks teinud, et tegemist oli ühe sõltlasega," sõnas Saks.

Tänaseks on Leedu hasartmängu järelevalveamet trahvinud Leedu Olympicut 8,4 miljoni euroga väidetava rahapesu ja hasartmängureeglite rikkumise eest. Lisaks on käimas kriminaalasi, milles on kahtluse saanud Eesti veebikasiino ja selle endine juht Corey Plummer. Uurimise algatas Leedu, aga seda jätkab praegu Euroopa prokuratuur, kes muu hulgas arestis Olybet Eesti kontodel 31,6 miljonit eurot. See ei kata aga kõiki võimalikke nõudeid. 

"Selgub see, et raha ei ole. Raha enam ei ole, raha on otsas. Kui nüüd vaadata ajajoont, mis tundub päris huvitav, et paar kuud enne oli just välja makstud suurem lotovõit. Esmakordne, enneolematu mäng. 11 miljonit eurot ühele Eesti härrasmehele," rääkis Peeter Saks.

Võiks arvata, et sellega on kogu lugu lõppenud, aga siin tuleb niigi filmilikku loosse üllatav pööre, mis on seotud hoopis Eestis palju tähelepanu pälvinud kasiinovõitjaga. Nimelt võitis ettevõtja Marek Nõmmik eelmisel aastal vahetult enne Euroopa prokuratuuri taotletud aresti Olybeti veebimängus 10,9 miljonit eurot, mis on Eesti ajaloo teadaolevalt suurim kasiinovõit. 

"Kui me vaatame seda ajaliselt, ehk see toimus paar kuud enne seda, kui Euroopa prokuratuur jõudis ka Eesti Olybeti vara arestida üle 27 miljoni euro. Ja mis siis on huvitav, on see, et Eesti Olybeti vastus oli, et aga mul ei olegi sellist raha, et aresti koheselt täita. Raske on ju spekuleerida. Siin mitmed uurimised on käimas ja mis seoseid veel leitakse, see on järgnevate kuude ja aastate küsimus," ütles Chirag Mody.

Mody ja Saksa sõnul võib vaid mõistatada, kas ühe leeduka ülisuur kaotus on kuidagi otsapidi seotud ühe eestlase ülisuure võiduga. Aga kui mitte midagi muud, näitab kogu lugu nende sõnul veel kord, kui suured võivad olla mängusõltuvuse kahjud. 

"Millal me ütleme, et see kasiinomäng ei ole enam tavaline sotsiaalne lõbustustegevus? Millal me ütleme, et me peame nüüd ta suunama abisse? Millal me ütleme, et me nüüd tõkestame selle mängimise? Millal me ütleme, et see hasartmängusõltuvus on tänaseks nii süvenenud, et inimene ei tule siit enam ise välja?" küsis Chirag Mody. 

Silver Sternfeldt märkis, et eesrindlikumates riikides on aru saadud, et selline kultuuri ja spordi rahastamise mudel ei ole eetiline. "Ja need kahjud, mis ühiskonnas tekivad, on palju suuremad kui see kasum, mida lubatakse. Kumb on olulisem, kas see, et laps saab käia jalgpalli mängimas või teatris või siis, et tal on toetav, funktsioneeriv perekond, kus ei esine lähisuhtevägivalda või et üks vanematest ei ole sooritanud enesetappu. Need on päris lood," ütles Sternfeldt.

Lisaks kriminaalasjale, mida juhib Euroopa prokuratuur ning Leedu järelevalveasutuse menetlusele, mis trahvis kasiinot rahapesureeglite täitmata jätmise eest, on kahe ettevõtte vahel käsil ka tsiviilvaidlused. Baltcap nõuab kasiinos kulutatud raha tagastamist ja kasiino omakorda vastu, et Baltcap hüvitaks summad, mis on arestitud Euroopa prokuratuuri menetluse raames.

"Mingi absurdse juriidilise jooga läbi on jõutud sellise konstruktsioonini, et kui Euroopa prokuratuur on arestinud raha Olympicu käitumise või mingite tegude katteks, et siis justkui meie peaksime selle kinni maksma. Väga huvitav," ütles Peeter Saks.

"Kui teilt varastatakse, jalgratas viiakse pandimajja ja siis politsei arestib selle jalgratta kui varastatud jalgratta, siis pandimaja esitab teie kui jalgratta omaniku või selle valdaja vastu hagi öeldes, et mina ei saanud nüüd sinu varastatud rattalt tulu teenida. Sellise hagi esitamine on siiski mõnevõrra üllatuslik," ütles Chirag Mody.