Pärast kõigi häälte kokkulugemist peale Gröönimaa ja Fääri saarte, oli vasakblokk taganud endale 179-kohalises parlamendis 84 kohta ja parempoolne 77, enamuse saavutamiseks on aga vaja 90 kohta.

Jääb selgusetuks, kumb blokk suudab enamuse moodustada.

Välisminister Lars Løkke Rasmusseni juhitud tsentristlik Mõõdukate erakond sai 14 kohaga kaalukeeleks ning koalitsioonivalitsuse moodustamiseks on lähinädalatel oodata keerulisi läbirääkimisi.

Løkke ütles juubeldavatele toetajatele, et soovib näha blokiülest koalitsiooni, mis sarnaneks Frederikseni alates 2022. aastast võimul olnud pretsedenditu vasak-parempoolse valitsusega.

"Me ei tohi olla lõhenenud. Me ei tohi olla punased (vasakpoolsed) ega sinised (parempoolsed). Me peame tegema koostööd," sõnas Løkke.

Samas välistas tema koalitsioonipartner, Liberaalse Partei juht Troels Lund Poulsen valitsuse moodustamise sotsiaaldemokraatidega. "Me kas saame paremtsentristliku valitsuse või läheme opositsiooni," ütles ta toetajatele.

Valimiste soosikuks peetud Frederiksen on pälvinud kiitust oma juhtimisoskuse eest pärast seda, kui ta tõrjus USA presidendi Donald Trumpi korduvaid nõudmisi annekteerida Taani autonoomne territoorium Gröönimaa, mida USA vajavat riikliku julgeoleku tagamiseks.

Alates 2019. aastast ametis olnud peaminister veetis osa valimispäevast Aalborgis, oma valimisringkonna kantsis riigi loodeosas, Taanis elavate gröönlaste seltsis.

Sotsiaaldemokraadid said seekord vaid 21,8 protsenti häältest, samas kui 2022. aastal pooldas neid 27,5 protsenti hääletanuist. Tegemist on nende madalaima toetusega alates 1903. aastast

Kõik kolm Frederikseni pretsedenditus vasak-parempoolses valitsuses osalenud erakonda kaotasid toetust.

Roheliste Vasakpoolsete juht Pia Olsen Dyhr ütles, et tema erakonna tugev tulemus, mis teeb neist nüüd vasakbloki suuruselt teise erakonna, näitab, taanlaste antud mandaati ja ta on valmis läbirääkimisteks.

"Peame esikohale seadma heaolu ja rohepöörde. Ja kui me seda teha ei saa, siis me valitsusse ei lähe. Siis jääme opositsiooni," ütles Pia Olsen Dyh.

Immigratsioonivastane Taani Rahvapartei, mis on alates 1990. aastate lõpust poliitikat tugevalt mõjutanud, kuid sai 2022. aasta valimistel lüüa, enam kui kolmekordistas oma tulemust, saades umbes üheksa protsenti häältest.

"Häälte kolmekordistumine on Taani rahva märkimisväärne toetusavaldus minu erakonnale," ütles erakonna juht Morten Messerschmidt AFP-le.

"Me kõik ootame nüüd, mis hakkab toimuma Prantsusmaal, Ungaris, Hollandis ja muidugi ka Ühendkuningriigis seoses Nigel Farage'iga," rääkis Morten Messerschmidt.

Valimiskampaania tekitas tavapärasest suuremat huvi Gröönimaal, kus kahele kohale kandideeris 27 kandidaati.

 "Arvan, et need on Gröönimaa jaoks ajaloo kõige olulisemad Taani parlamendi valimised," ütles Gröönimaa peaminister Jens-Frederik Nielsen AFP-le Nuukis.

Gröönimaa valija Lars ei jaganud aga arvamust, et Gröönimaa parteid oleksid ühtsed, öeldes, et näeb sotsiaalmeedias pidevalt lõhesid.

"Kõik võitlevad omavahel. Gröönlased võitlevad. See on kohutav," ütles Lars AFP-le.

Gröönimaa peamised erakonnad soovivad kõik Taanist iseseisvuda, kuid nende arvamused lahkumineku tempo osas lähevad lahku.

Taanis ei ole vaidlus suure Arktika saare üle olnud kampaania keskmes.

Selle asemel keskenduti siseriiklikele teemadele, sealhulgas inflatsioonile, heaoluriigi tulevikule, põllumajandusest tingitud kõrgele nitraaditasemele vees ning immigratsioonile.

Peaministrina on Frederiksen pooldanud rändepoliitika edasist karmistamist, et vähendada toetust parempopulistidele.