Euroopa riikide vaated sõjale Iraanis küll erinevad, kuid üldiselt on selge, et Euroopa ei soovi oma sõjalise jõuga sekkuda, kinnitas Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja Kaja Kallas eelmise nädala algul.

"See ei ole Euroopa sõda, see on see aluspõhimõtte. Paljud Euroopa riigid, ka regionaalsed riigid püüdsid veenda Ameerikat, et nad seda sõda ei alustaks. Meiega ju tegelikult nõu ei peetud. Me ei tea, mis on selle sõja eesmärgid; me ei tea, kuhu see sõda tegelikult läheb. Ja kui Ameerika ei ole nõus oma laevu sinna panema, siis küsimus on selles, miks peaks Euroopa oma inimesed ohtu seadma," rääkis Kallas.

See aga Washingtonile ei sobi, USA president Donald Trump on tugevalt kritiseerinud NATO liitlasi.

"NATO suhtumine üllatas mind, sest nad nõustusid varem, et see on väga oluline asi, mida teha. Nad nõustusid täielikult. Keegi ei öelnud, et seda ei peaks tegema. Iraan oleks jõudnud tuumapommini kuu jooksul, enne kui me nende võimekust B2 pommitajatega ründasime. Minu arvates teeb NATO rumala vea. Olen pikalt öelnud, et kahtlen, kas NATO meid aitaks. Nii et see oli suurepärane test, sest meil ei ole neid vaja, aga nad oleks pidanud meid aitama," lausus Trump.

Pärast alles hiljuti rahunenud vaidlust Gröönimaa üle tundub, et USA ja Euroopa on jälle tülis. Seekord on vaidluse keskmes pigem meetodid kui põhimõtted.

"See on teistsugune kriis oma pika ajalooga. Enamiku seotud murede puhul on USA ja suur hulk Euroopa riike põhimõtteliselt ühel arvamusel. Kui rääkida strateegiast või sellest, mida nad tahavad, et järgmisena juhtuks, võib seal olla suuri erinevusi. Need on kaks väga erinevat testi transatlantilistele suhetele, aga need on mõlemad testid," ütles mõttekoja German Marshall Fund teadur Ian Lesser.

Euroopa suurriigid on küll siiski arutamas võimalust Hormuzi väinas laevaliiklust kaitsta, kuid vaid tingimusel, et see on osa diplomaatiliselt lahendusest.

"Olukorra rahunedes on Prantsusmaa koos teiste riikidega valmis võtma Hormuzi väinas laevade eskortimise vastutuse. Seda osana missioonist, mille eesmärk ei ole otsene jõu kasutamine ja mis on Iraaniga läbi räägitud ja koordineeritud," lausus Prantsusmaa president Emmanuel Macron.

Lootus on peamiselt sellel, et just väetiste ja toidu eksport läbi Hormuzi väina on võtmeks, et kriisile leida lahendus

"Energia osas on keerulisem leida ühisosa, kui seda on väetiste ja toidu osas, sest samamoodi oli Mustal merel – Venemaa tegelikult ei tahtnud, et teda süüdistatakse näljas, mis tuleb Aafrikasse. Ta ei tahtnud seda negatiivset mõju oma mainele, mis Aafrika riikides on teatavasti hea. Küsimus on see, kas Iraanile see läheb korda," lausus Kallas.

Kas Euroopa Liidul on Iraanis üldse kellegagi rääkida, kas on olemas diplomaatiline kanal?

"Ikka on. Diplomaatilised kanalid on kogu aeg avatud olnud. Muidugi me ei räägi revolutsioonilise kaardiväega, aga välisminister on inimene, kes väljaspoole suhtluses esindab riiki," lausus Kallas.

Just seetõttu rõõmustasid eurooplased, kui Trump teatas, et ta soovib Iraaniga jõuda kokkuleppele ja lükkab edasi rünnakud Iraani energiataristule, millega ta eelnevalt ähvardas.

"Nad tahavad väga jõuda kokkuleppele. Meie tahame samuti kokkulepet. Kohtume tõenäoliselt telefoni teel, sest neil on väga raske riigist lahkuda, aga kohtume varsti. Me piirame rünnakuid viis päeva. Vaatame, kuidas sellega läheb. Kui läheb hästi, siis teeme sõjale lõpu, kui ei, siis pommitame edasi nii, kuidas süda lustib," ütles Trump.

"Me ei ole veel seal, et arutada ühist tegevust, aga ma pakkusin Trumpile meie abi ja täielikku toetust, et saavutada seal piirkonnas vaherahu nii kiiresti kui võimalik. See on keeruline hetk. See ei ole võimalik ka ilma Iisraeli nõusolekuta," lausus Saksamaa liidukantsler Friedrich Merz.

See uus USA suund on sarnane lahendusele, mida Euroopa on püüdnud juba eelmisest nädalast pakkuda, kuid selge pole, kui palju Euroopa häälel praegu päriselt kaalu on.

"Millega me ka praegu töötame, on see, et koos laheriikidega, Jordaaniaga, Egiptusega ja teiste partneritega üle maailma, panna kokku ühist ettepanekut Iisraelile, Ameerikale ja Iraanile selle sõja lõpetamiseks. See ei ole loomulikult lihtne ja küsimus on, kui palju meid ka kuulda võetakse," ütles Kallas.