Liivi pärandi päeva tähistamiseks tõmmati Liivi lipp üles Eesti ja Läti piiril Iklas. Lauldi liivi laule ja mängiti liivi mänge.

"Miks see pärandi päev on tähtis nii eestlastele, lätlastele kui ka liivlastele, on muidugi meie ühine pärand. Meil on Liivimaa, mis oli nii lõunapoolne Eesti ja põhjapoolne Läti ja meil on Liivi laht. Niisamuti on meil ka liivi pärand, mida meil on näha nii materiaalses kultuuris kui ka meie keeleski," ütles Tartu ülikooli professor Karl Pajusalu.

Oluline pole aga vaid meenutamine, kuidas liivlased kunagi elasid, vaid pärandi säilitamine ja keele hoidmine. Praegu on liivi keel ja kultuur tegemas uut tõusu.

"Liivlased on tänapäeva Euroopas kõige kiiremini kasvav rahvas. Kui oli 2011 eelmine Läti rahvaloendus, siis oli liivlasi palju vähem kui viimasel rahvaloendusel kümmekond aastat hiljem ja see muidugi tähendab oma juurte leidmist," lisas Pajusalu.

Läti keeleteadlane ja tõlkija, liivlane Ulla Frasere ütles, et liivi kultuuril ja keelel on praegu ärkamise aeg. "Väga-väga paljud inimesed hakkavad huvi tundma liivi keele ja kultuuri vastu, mis on tõesti suurepärane, sest aastaid inimesed üldse ei teadnud, kes liivlased üldse on. Nüüd inimesed on teadlikud ja nad tahavad ise õppida liivi keelt, nad tahavad laulda laule liivi keeles," rääkis Frasere.

Osa liivi pärandi päeva tähistamisest on ka lindude äratamine, mis on vana liivi rituaal.

"Kuidas seda lindude äratamise püha, kevadist pööripäeva, mida me täna siin ka tähistame, liivi keeles nimetatakse, siis see on lintist virtiumi piva ehk lindude virgutamise püha. Aga see virgutamine tegelikult tähendabki liivi keeles äratamist. Eks see virgumine on natuke midagi rohkem kui lihtsalt üles ärkamine. See tähendab ikkagi ka seda, et tuleb ka oma vaimu ja hinge siis kevadega üles äratada," lausus Karl Pajusalu.

Liivi pärandi päeva tähistati neljandat korda.