Hormuzi väina sulgemine on tekitanud ärevust ka väetiseturul. Nimelt on lämmastikväetise tootmiseks vaja palju maagaasi, mistõttu sõltub ühe hind otseselt teisest.

"Kui sõda hakkas, siis esimestel päevadel kohe mõned suuremad firmad panid isegi väetiste müügi kinni ja me olime sunnitud peaaegu et iga päev uue hinnakirja välja andma, sest hinnad tõusid nii kiiresti, et üle eelmise päeva hind enam ei kehtinud," lausus Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas. 

Mõne väetise hind on kasvanud lausa kaks korda, teistel umbes kolmandiku võrra. Eesti aastane väetiseimport ulatub 120 miljoni euroni ehk sektori kulud võivad kasvada umbes 50–60 miljonit eurot.

"Täna see mõjutab kõige rohkem neid põllumehi, kes kasvatavad teravilja – nii teraviljakasvatajad kui ka piimatootjaid ja loomakasvatajaid. Hetkel on kõige kriitilisem küsimus suviviljade külviga. Külviaeg läheneb, väetisehinnad on kallid ja täna me näeme, et praeguste väetisehindade juures suvivilja külvamine ei olegi väga mõistlik, sellepärast et väga suure tõenäosusega tuleb sealt kahjum," rääkis põllumajandus-kaubanduskoja põllumajanduspoliitika juht Ants-Hannes Viira.

Sarnane olukord on ka mujal maailmas, sealhulgas USA keskläänes.

"Kui sõda lõpeb homme või järgmisel nädalal ja Hormuzi väin avatakse, siis hind langeb üsna kiiresti. Kui see jätkub veel kolm või neli nädalat, siis hind kasvab kiiresti. Seega põllumehed seisavad silmitsi riskiga. Nad peavad otsustama, kas lepitakse praeguse hinnaga, mis kitsendab võimalusi, või riskitakse hindade võimaliku langemise või kasvamisega järgmistel nädalatel," lausus majandusanalüütik Arlan Suderman.

Eesti põllumehed on kevad- ja suveperioodiks üsna hästi ettevalmistunud ja ostnud umbes 90 protsenti vajaminevast väetisest. Mure on sügiskülviga, mille väetise varumisega hakatakse tavaliselt tegelema suvel. Seega pole välistatud, et põllumehed peavad nüüd otsustama ühe või teise külvi kasuks, mis võib omakorda vähendada teravilja tootmist.

Vilja hind aga kiiresti ei tõuse, sest maailmas on praegu viimase viie aasta suurimad varud.

"Tõenäoliselt juhtub see, et kalli väetisehinna tõttu teravilja kasvatamine, teraviljasaak väheneb, varud vähenevad, ja see mõju toiduhindadesse ja teraviljahindadesse ja piimahindadesse pigem tuleb viiteajaga. Pigem võib-olla sügisel, võib-olla talvel, täna me seda hinnatõusu ei näe," ütles Viira.

Viira muretseb, et Iraani sõja mõju võib olla pikaajaline, sest piirkonnas on pihta saanud ka gaasitöötlemisjaamad. Taristu taastamine võib võtta oluliselt kauem aega kui Hormuzi väina avamine.