Väljaanne Wall Street Journal kirjutab, et operatsiooni hoogustumine on osa Pentagoni mitmeetapilisest kavast vähendada ohtu, mida kujutavad Iraani relvastatud kaatrid, meremiinid ja tiibraketid. Nimetatud relvasüsteemid on märtsi algusest saati peatanud veetees laevaliikluse. Kui ohtu õnnestub vähendada, saab USA saata väina oma sõjalaevu ning asuda lõpuks Pärsia lahte sisenevaid ja sealt väljuvaid aluseid eskortima.

Tõenäoliselt kulub siiski nädalaid, enne kui USA suudab neutraliseerida Iraani relvastuse, millega on häiritud liiklust strateegilises kitsaskohas. 

Hormuzi väin on kriitiline viiendiku maailma naftaekspordi ja suure hulga kaubavedude jaoks. Väina sisuline sulgemine on kergitanud Brenti toornafta hinna üle 100 dollari barreli kohta – neljapäeval puudutas hind korraks 119 dollari taset, päeva lõpuks oli hind pärast 1,2-protsendilist tõusu 108,65 dollarit.

Naftahinna tõus on sundinud USA president Donald Trumpi administratsiooni tegelema majandusmõjudega, mida põhjustab 28. veebruaril koos Iisraeliga alustatud sõda.

USA staabiülemate ühendkomitee esimees kindral Dan Caine avalikustas operatsiooni neljapäevasel Pentagoni pressikonverentsil. Tema sõnul sooritavad rünnakuid väina kohal ja Iraani lõunaranniku lähedal raskelt relvastatud ründelennukid A-10 (tuntud kui Warthog) ja ründekopterid AH-64 Apache.

"A-10 Warthogid tegutsevad nüüd lõunasuunal, rünnates Hormuzi väinas asuvaid ründekaatreid," ütles kindral ajakirjanikele. Ta lisas, et ka lahingkopterid on lõunasuunal lahingutegevusse sekkunud.

Caine'i sõnul kasutavad ka mõned liitlased – keda ta nimeliselt ei maininud – koptereid, et "tõrjuda enesetapudroone". Need droonid on üks efektiivsemaid relvi, millega Iraan on rünnanud naabruses asuvaid araabia riike ja nende energiataristut Pärsia lahe piirkonnas.

USA ametniku kinnitusel on nii hävituslennukid kui ka lahingkopterid juba mitu päeva hävitanud Iraani kiirründekaatreid, mis on väinas kaubalaevu häirinud. Piirkonnas viibivad hävituslennukid aitavad samuti neutraliseerida Iraani väikelaevu ja raketisüsteeme, kuid täiendavad õhujõud muudavad rünnakud intensiivsemaks.

USA on pommitanud baase ja tugevasti kindlustatud tiibraketipatareisid, mida mehitab Islami revolutsiooniline kaardivägi. See paramilitaarne organisatsioon vastutab väina kaitse eest koos Iraani mereväega, millel on oma ründekaatrite laevastik. Ühendriikide kaitseminister Pete Hegseth ütles neljapäeval, et rünnakutes on saanud kahjustada või hävinud üle 120 Iraani aluse.

Hoolimata rünnakutest on Washingtoni Lähis-Ida poliitika instituudi Iraani kaitsevaldkonna eksperdi Farzin Nadimi sõnul Iraanil arvatavasti endiselt hiiglaslikud miinivarud, veoautodele paigutatud tiibraketid ja sadu vigastamata kaatreid. Need asuvad peidukohtades ja sügavates rannikutunnelites ning saartel.

"Arvan, et kulub nädalaid jõudmaks punktini, kus väinas saab turvaliselt tegutseda," sõnas Nadimi. "Isegi siis säilib suur osa Iraani sõjalisest võimekusest."

Iraan on rünnanud väinas kümneid aluseid, kasutades sageli lõhkelaengutega mehitamata kaatreid või droone. Teised laevad on saanud pihta rakettidega nii väinas endas kui ka Omaani ja Pärsia lahes.

Kontrolli taastamine väina üle muutus eriti pakiliseks neljapäeval, kui Iraan hakkas kavandama valitud laevade läbilaskmist – Teherani parlament kaalub seadust tollimaksude kehtestamiseks. See tekitas ohu, et Iraan võib oma positsiooni ära kasutada ja sõlmida kokkuleppeid riikidega, kes vajavad Pärsia lahe piirkonnast pärit naftat, gaasi ja muid tooraineid.

"Praktikas loob see sunniviisilise vastastikuse sõltuvuse: riigid, kes soovivad pääsu lahe energiale, võivad avastada, et peavad Iraanile otseselt või kaudselt vastu tulema," märkis Atlandi Nõukogu mõttekoja teadur Danny Citrinowicz. Ta lisas sotsiaalmeedias, et isegi pärast lahingute lõppu on kaheldav, kas see dünaamika muutub.

Seda, kui tihedalt on Iraan väina meremiine külvanud, ei ole suudetud kindlaks teha. Riigil on lai valik eri tüüpi miine, sealhulgas merepõhja ankurdatavad versioonid, mida saab laeva möödumisel kaugjuhtimise teel õhkida. USA viis hiljuti piirkonnast välja rannikulähedaseks tegevuseks mõeldud sõjalaevad (LCS), mida kasutatakse miinitõrjeks.

Väina kitsaimas kohas on laius vaid 38 kilomeetrit. See on nii kitsas ala, et tiibrakette saab tulistada sadade kilomeetrite kauguselt ja need tabavad sellegipoolest liikuvaid laevu, ütles meresõja analüüsikeskuse (CNA) Iraani ekspert Michael Connell.

Connelli sõnul on ohu vähendamine tasemeni, kus laevaliiklus saab taastuda, tehtav, kuid see võtab aega ning 100-protsendilist turvalisust ei saavutata tõenäoliselt kunagi. "Võime jõuda etappi, kus laseme laevu läbi, kuid mõni juhuslik lask võib ikkagi pihta minna," lisas ta.

Eelmisel aastal korraldasid Iraaniga liidus olevad Jeemeni huthid kahekuulise raketi- ja droonirünnakute kampaania rahvusvahelise laevaliikluse vastu, mis sarnaneb Iraani praeguse tegevusega väinas. USA ründas Jeemenis üle 1000 sihtmärgi, kuid huthide rünnakuid ei õnnestunud täielikult peatada enne mais väljakuulutatud vaherahu.

USA maaväe ründekopterite Apache missioon on juba pikka aega olnud piirkonnas Iraani miiniveeskajate ründamine. Rakettidega Hellfire varustatud kopterid on selleks sobivaim vahend.

Kindral Caine'i sõnul töötati lennukid A-10 välja küll maavägede lähitoetuseks, kuid nüüd on neid kohandatud merel asuvate sihtmärkide ründamiseks. Õhuvägi on pikka aega soovinud A-10 lennukeid teenistusest kõrvaldada, et säästa raha tehnoloogiliselt arenenumate relvade jaoks, mis oleksid kasulikumad võimalikus konfliktis Hiinaga.

Ometi on ninas asuva 30-millimeetrise kahuri ja tiivaaluste pommidega A-10 osutunud kasulikuks varasemates kampaaniates mässuliste vastu ning nüüd ka Iraani meresihtmärkide ründamisel. Viimastel kuudel on A-10 lennukid baseerunud Jordaanias, kust neid on kasutatud rünnakuteks Islamiriigi võitlejate vastu.

Lennuk A-10, mille kabiin on piloodi kaitseks vooderdatud titaaniga, on lahingutes osalenud peamiselt Iraagis ja Afganistanis. Seda on aga varemgi kasutatud merel: 2023. aasta kevadel saatis Pentagon lennukid Hormuzi väina patrullima vastusena Iraani rünnakutele kaubalaevade vastu. Veebruaris harjutasid A-10 lennukid piirkonnas koostööd rannikukaitselaevaga.

Lähis-Itta on teel ka ligikaudu 2200 merejalaväelasest koosnev kiirreageerimisüksus, kellel võib olla roll väina avamisel Iraani lõunaranniku lähedal asuvate saarte hõivamise kaudu.