USA luureagentuurid toetavad Trumpi välispoliitilisi seisukohti

USA luurekogukonna värske ohuhinnang kinnitab president Donald Trumpi administratsiooni seisukohti immigratsiooni ja rahvusvaheliste rahulepete suhtes, esitades samal ajal karmi pildi kasvavatest ohtudest, kirjutas väljaanne Politico.
Riikliku luuredirektori büroo koostatud 2026. aasta ohuhinnang, mis tugineb 18 erineva luureasutuse tööle, jõudis järeldusele, et kuigi Hiina kujutab endast endiselt suurt ohtu Ameerika Ühendriikidele, on ebatõenäoline, et ta järgmisel aastal Taiwanit ründab. Aruandes märgitakse ka, et üha rohkemad riigid suudavad korraldada USA territooriumile raketirünnaku ning selles leitakse, et Iraan otsib tõenäoliselt võimalust USA-le oma juhtide tapmise eest kätte maksta, vahendas Politico.
Ülevaade kiidab Trumpi
Politico tõdes, et aruanne on kooskõlas Trumpi administratsiooni seisukohtadega rahvusvahelistes küsimustes ning traditsiooniliselt apoliitiline dokument, mille eesmärk on kirjeldada ohte vastavalt luurekogukonna hinnangule, hõlmab nüüd mitmeid Trumpi administratsiooni poliitilisi prioriteete.
Näiteks toob see esile president Donald Trumpi juhitud rahuläbirääkimised, mis on selle sõnul maha võtnud viimase aja tuumapinged India ja Pakistani vahel, märkides samal ajal eelmisel aastal saavutatud relvarahu. Aruandes tuuakse esile ka eelmisel aastal Aserbaidžaani ja Armeenia vahel parafeeritud rahuleping, öeldes, et see lõi võimaluse püsivaks rahuks nende riikide vahel.
Kui varasemad aastaaruanded ei ole peaaegu kunagi maininud presidente nimepidi, siis 2026. aasta väljaanne kiidab Trumpi mitu korda konkreetse poliitika eest, sealhulgas Trumpi tegevust piirivalve tugevdamise eest USA piiril Mehhikoga.
Aruande keel peegeldab ka USA administratsiooni riikliku julgeoleku strateegiat Euroopa tuleviku hindamisel. Strateegias väideti, et Euroopa seisab silmitsi tsivilisatsioonilise hävinguga suure sisserände ja Euroopa Liit regulatsioonide paljususe tõttu. Tänavune luurehinnang on sarnase tooniga, tuues välja, et EL-i riikidesse saabunud immigrandid ei ole assimileerunud ja et see on viinud osa immigrantidest noorte radikaliseerumiseni.
"Suur osa Euroopast seisab silmitsi väljakutsete või suutlikkuse piiratusega, mis takistavad lähitulevikus tugevat julgeolekukoostööd," seisab aruandes. "Mitmed EL-i liikmed seisavad silmitsi kasvava riigivõla ja aneemilise majanduskasvuga. Lisaks seisavad paljud riigid üle mandri silmitsi ulatusliku rände, sealhulgas islamistliku radikaliseerumise mõjudega," öeldakse raportis.
Hiina ei hakka veel Taiwanit vallutama
Luurekogukond on hinnanud, et Hiina juhil Xi Jinpingil puudub ajakava Taiwaniga ühinemise saavutamiseks ega plaani ta ka praegu korraldada sissetungi saarele 2027. aastal, mil Pentagon usub, et Hiina sõjavägi oleks rünnakuks valmis.
Kuid 18 USA luureagentuuri usuvad endiselt, et Hiinat heidutab operatsiooni ebaõnnestumise oht ja võimalus, et USA sekkub Taiwani poolel – isegi kui Pentagon on seotud avatud sõjalise kampaaniaga Iraani vastu.
"Hiina ametnikud tunnistavad, et sissetung Taiwanile oleks äärmiselt keeruline ja sellega kaasneb suur ebaõnnestumise oht, eriti USA sekkumise korral," seisab aruandes. Kuid luure hinnangul tuleks USA-l potentsiaalsesse sõtta sekkumise eest ka kallist hinda maksta, sealhulgas kaotaks ta juurdepääsu kaubandusele ja pooljuhtidele ning teda ähvardaks küberrünnakud USA transpordikeskuste vastu.
USA territoorium on raketirünnakute ohus
Aruandes hoiatatakse, et USA luure on märganud Hiinat, Venemaad ja Põhja-Koread arendamas uusi relvasüsteeme, mis võivad Ameerika territooriumi ohustada. Isegi Iraan ja Pakistan, kusjuures viimane näis pärast 2025. aastal Indiaga puhkenud pingeid Trumpi administratsiooni suhtes soojemaks muutuvat, kujutavad endast ohtu.
Kokku eeldab USA luurekogukond, et riigile suunatud välismaiste rakettide arv tõuseb praeguselt 3000-lt enam kui 16 000 relvani 2035. aastaks.
"Hiina, Venemaa, Põhja-Korea, Iraan ja Pakistan on uurinud ja arendanud hulgaliselt uudseid, täiustatud või traditsioonilisi raketisüsteeme tuuma- ja tavarelvastusega, mis võivad USA territooriumi tabada," öeldakse aruandes. Kuigi Hiina, Venemaa, Põhja-Korea ja Iraan on USA pikaajalised vastased, ei selgita raport, mis ajendaks Pakistani rünnakut korraldama.
Kasvavad välismaised tava- ja tuumarakettide arsenalid kujutavad endast ohtu ka satelliitidele. "Venemaa arendab uut satelliiti, mis on mõeldud tuumarelva kandmiseks satelliidivastase võimena," seisab raportis.
Luureagentuurid ütlesid, et Hiina tõenäoliselt kardab, et Trumpi plaanitav raketikilp Kuldkuppel suurendab tõenäosust, et USA sekkub Taiwani-vastasesse sõtta. See võib tuua Hiina relvastuskontrolli lepingute läbirääkimiste laua taha, kuid raport ei esitanud selle väite kohta mingeid tõendeid. Politico lisas, et Hiina on pikka aega vastu seisnud relvastuse piiramise üle läbirääkimiste pidamisele oma tuumaprogrammi osas.
Venemaal on Ukrainas ülekaal
USA luurekogukond näeb, et Venemaa relvajõududel on nende sissetungis Ukrainasse ülekaal ja Moskva näeb vähe põhjust võitluse lõpetamiseks, hoolimata Trumpi administratsiooni rahupüüdlustest ja Ukraina vägede hiljutistest edusammudest.
See leid näib olevat vastuolus Trumpi hiljutiste kommentaaridega Politicole, et Putin on valmis tehingut sõlmima ja et Ukraina pole näidanud üles piisavat läbirääkimisvalmidust.
"Moskva on peaaegu kindlasti endiselt kindel, et ta võidab Ukrainat lahinguväljal ja sunnib ta kokkuleppele oma seatud tingimustel," seisis aruandes. Kiites administratsiooni rahupüüdlusi, öeldi luureülevaates, et käimasolevad kõnelused sõja lõpetamise üle võivad muuta sõja dünaamikat ja leevendada mõningaid konflikti piirkondlikke mõjusid, vihjates, et USA ja Venemaa võiksid naasta paranenud kahepoolsete geostrateegiliste ja kaubanduslike suhete juurde.
Ukraina sõja lõpus tekkida võivat USA ja Venemaa näilist üksmeelt võiks siiski ohustada Kremli plaanid rakettide paigutamiseks asukohtadesse, kus need võivad ohustada USA territooriumi ja seavad kahtluse alla Ameerika kohaloleku Arktikas, mida raport samuti esile tõstab.
Iraan plaanib oma juhi tapmise eest jõulist kättemaksu
Luurekogukond tõdes raportis, et Iraani režiim kavatseb oma kõrgeima juhi ajatolla Ali Khamenei hiljutise tapmise eest USA ja Iisraeli vägede poolt jõulist kättemaksu.
"Kui režiim jääb püsima, püüab Teheran peaaegu kindlasti kätte maksta," seisab aruandes, märkides, et see kättemaks lisandub püüdlusele maksta kätte USA poolt 2020. aastal tapetud endise islamirevolutsiooni kaardiväe komandöri Qasem Soleimani eest.
Aruandes hoiatatakse ka, et kui praegune režiim jääb võimule, siis Iraan taastab oma jõu ning kujutab endast jätkuvalt ohtu kättemaksu rünnakute korraldamiseks Iisraelile ja USA-le.
Samal ajal toetas luurekogukond Trumpi administratsiooni hinnangut, et sõda Iraani vastu, mis on nüüdseks kestnud juba peaaegu kolm nädalat, on pannud Iraani ja selle käsilased, nagu Hezbollah' võitlejad Liibanonis, kaitsepositsioonile.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Politico








