Siseministeeriumis mehitamata õhusõidukite valdkonna koordineerimisega tegelev Henry Timberg rääkis, et juhtrühma eesmärk on koguda kokku tegevused, mis kuskil haldusalas droonidega seoses toimuvad, mõelda need läbi ja töötada välja ühised seisukohad.

Muu hulgas hakkab töörühm tema sõnul arutama ka seda, kuidas siseministeeriumiga seotud asutused saaks droonitehnoloogiat ära kasutada, et enda tööd lihtsustada või parandada. Näiteks arutatakse tema sõnul, kas oleks võimalik kasutada droone senisest rohkem hajaasustusega piirkondades väljakutsetele reageerimisel.

"Kui keegi näiteks helistab hädaabinumbrile ja tegemist on tulekahju või muu tõsise ohuolukorraga, siis oleks võimalik esmalt sinna kiirkorras kohale saata mehitamata õhusõiduk, mis vaatleb. Operatiivasutus saaks niiviisi väga selge pildi ette, mis seal sellel hetkel toimub ja kuidas peaks reageerima," selgitas Timberg.

Siseministeeriumil valmis koos justiitsministeeriumiga umbes kaks aastat tagasi väljatöötamiskavatsus korrakaitseseaduse muutmiseks. Muu hulgas sooviti toona panna seadusesse kirja, kuidas ja millistel tingimustel droonidega jälitustööd teha. Droone saaks kasutada selleks, et turvata rahvarohkeid üritusi, nagu näiteks laulupidu.

Kui praegu kehtiva seaduse kohaselt peaks politsei teavitama inimesi sellest, et neid filmitakse, siis toonase plaani järgi võiks korrakaitseüksused saada õiguse teha seda inimesi teavitama.

Timberg rääkis, et justiitsministeerium töötab praegu seda eelnõu välja.

"Potentsiaali selliste asjade kasutamisel on, eriti just olukordades, kus inimjõuna nõuaks see palju rohkem ressurssi. Tehnilise vahendiga on võimalik aga suuremat ala ära katta ja jälgida, et sealt riske hinnata. See eeldab kindlasti aga uuendatud ja üle vaadatud õigusruumi, sest praegu ei ole meil õigusruumis veel väga konkreetselt reguleeritud, kuidas toimub riigi poolt mehitamata õhusõidukite kasutamine. Lähinädalatel või kuudel selgub, missugune see esialgne õiguslik regulatsioon välja pakutakse ja missugune see lõpuks hakkab olema," rääkis ekspert.

Timberg nentis, et see on tegelikult erakordne, et ministeerium loob eraldi juhtrühma ühe konkreetse tehnoloogilise lahenduse jaoks. Samas toob droonivaldkond endaga kaasa niivõrd palju erinevaid riske, mida peab maandama.

"Ennustus on see, et kahe aasta pärast, kui tõesti selline laiapindne ja koordineeritud integratsioon õnnestub, saab selle juhtrühma töö lõppenuks lugeda. Edaspidi muutub droonide kasutamine, seiramine ja vajadusel ka tõrjumine tavapäraseks osaks asutuste tööst, täpselt nagu on tänapäeval tavapärane asutustes ka infotehnoloogiliste lahenduste kasutamine. Praegu nähakse lihtsalt, et see valdkond vajab kiiremaks integreerimiseks rohkem tähelepanu ja fookust," rääkis Timberg.