Linnapea ütles ERR-ile, et lootus, et saame linnahalli renoveerida ja kasutusele võtta on enesepettus, sest nii Eesti kui ka Tallinna maksumaksjale käib see üle jõu.

"ERSO saali asukohtadest on räägitud aastaid, aga tulemust pole, sest oleme endale seadnud piirangud. Need piirangud pole isegi rahalised, vaid need piirangud seisnevad aruteludes asukohtade üle. Need piirangud peame oma peas maha võtma. Linnahalli puhul oleme liiga kinni linnahalli seinte vahel," lausus Raudsepp.

Raudsepp ütles, et linnahalli suhtes pole olnud aastakümneid mingeid edasiminekuid.

"Lisaks maksumaksjale pole linnahalli vastu huvi tundnud ka erakapital, kes pole suutnud seda omale kasumlikuks mõelda. Peame arutama ERSO-le hoone rajamist linnahalli piirkonda või linnahalli asemele. Tuleb lõpetada perspektiivitu enda piiramine ja arusaam, et kõik tegevused tuleb teha praeguse linnahalli sees," lausus Raudsepp.

Linnapea ütles, et tuleb tõstatada plaan linnahall lammutada ja ehitada "linnahalli asemele tõeline maamärk".

"Hoone, mis oleks väga kaasaegne ja funktsionaalne, meie tipparhitektide looming. Aastast 1991 pole Tallinn juurde saanud ühtegi maamärki peale Kumu, aga Kumu asub Kadrioru taga lõpus puude vahel. Peame olema ambitsioonikamad ja rajama uue maamärgi," rääkis Raudsepp.

Linnahalli senine asupaik aga asub merekalda ja vanalinna vahel, sõnas Raudsepp. "Arhitektide kõrgloomingut ei tohi paigutada nurga taha," lisas linnapea.

Raudsepp ütles, et ta on teadlik, et linnahall on kultuurimälestisena muinsuskaitse all.

"Siin on asi selles, et iga riigi ja linna maksumaksjal on oma võimekus korda teha teatud muinsuskaitseobjekte. Eesti ja Tallinna maksumaksjal pole võimekust renoveerida ja üleval pidada linnahalli. Petame ennast, kui nii arvame. Meil seda võimekust pole!" lausus Raudsepp.

Raudsepp ütles, et kavatseb linnahalli lammutamise ja uue maamärgi ehitamise plaaniga kindlasti edasi minna. "Ei saa nii olla, et seal midagi ei toimu," lausus Raudsepp.

Kuidas täpselt linnahalli lammutamiskavaga edasi minnakse, Raudsepp veel rääkima ei soostunud, kuid rõhutas, et uue maamärgi vajadus on reaalne ja see tuleb teoks teha.

Raudsepp on ka varem öelnud, et linnahalli säilitamises ollakse liialt kinni.

"Mõtleme ambitsioonikamalt, mõtleme, et me tegelikult vajame mitte ainult funktsionaalset, vaid ka sümbolväärtusega objekti. Las meie noored, nooremapoolsed arhitektid, kellel on loovust, kellel on ambitsiooni, laseme neil luua," ütles Raudsepp ERR-ile detsembris.

Tallinnale kuuluvale linnahallile on viimase aastakümne jooksul otsitud pidevalt uut kasutust ja rahastajat.

Viimati oldi kõige lähemal linnahalli arendamisele aastal 2020, kui projekti olid koostöös linnaga valmis investeerima Tallink Grupp ja Infortar. Nendele plaanidele tõmbas kriipsu peale koroonapandeemia. Toona hinnati kogu arenduse maksumuseks 300 miljonit eurot.

Ka Tallinna uus linnavõim käis sügisel välja, et uus tänapäevane konverentsikeskus võiks tulla linnahalli. Vähemalt osaliselt on linnahalli remonti ja kontserdisaali rajamist rahastada lubanud kultuurkapital.