Põllumajandus-kaubanduskoja ja põllumeeste ühistu KEVILI algatusel toimub neljapäeval koordineeritud aktsioon, mille käigus kogunevad põllumajandustootjad traktoritega suuremate linnade ringteedele ja liiklussõlmedele.

Korraldajate sõnutsi antakse aktsiooniga signaal Eesti põllumajanduse olulisusest ning vajadusest tagada Eesti tootjatele Euroopa Liidus võrdsed konkurentsitingimused. Meeleavaldust toetab ka regionaal- ja põllumajandusministeerium, rääkis minister Hendrik Johannes Terras.

"Selle me otsustasime siis, kui meeleavaldus välja kuulutati. Mure on tõsine.
Kui inimesed tulevad traktoritega enda põhitöö kõrvalt pealinna kohale, siis tuleb kindlasti kuulata, mis neil öelda on," leiab Terras.

Aktsioon toimub ajal, mil Euroopa Liidus arutatakse järgmise eelarveperioodi prioriteete ning üha enam on esile kerkinud sissetulekulõhe Euroopa põllumajanduses. Peamiselt on protesti kontekstis kõne all Euroopa Komisjoni eraldatud toetus 546 miljonit eurot, mis peaks selle lõhe tasandama. Meeleavaldajate sõnul puudub aga kindlus, et see raha jõuab meie põllumajandussektorisse.

Toetuse jagamise üle otsustab valitsus, seega ka minister Terras. Tema selles vastuolu ei näe, et ta osaleb justkui valitsuse vastasel meeleavaldusel.

"Valitsuses on ka minu ettepanek see, et mis komisjon on eraldanud toidusektorile, sinna see ka minema peab. Sama sõnumit kannavad põllumehed neljapäevasel meeleavaldusel, minu hinnangul on see kooskõlas," sõnas põllumajandusminister.

Eestis üldiselt ei ole ministrid mõne sektori meeleavaldust niimoodi toetanud ja sellel osalenud. ERR-ini on jõudnud imestust ja küsimusi nii ministeeriumi toetuse kui ka ministri osalemise kohta. Põllumeeste ühistu KEVILI nõukogu esimees Andres Oopkaup ei näe selles midagi imelikku.

"Minu selgitus on see, et kõik ministeeriumid käivad ju sisuliselt rahandusministeeriumis oma ettepanekutele raha küsimas. Regionaalminister on samasuguses küsija rollis nagu põllumehedki," kõneles Oopkaup.

Küsimusele vastuolu ja mõlemal pool lauda istumise kohta, vastas ta meenutades oma kunagist ametnikutööd põllumajandusministeeriumis.

"Olen kokku puutunud sellise olukorraga, kus Eesti põllumajandusminister teatas Prantsuse põllumajandusministrile, et küll tal on raske elu, et põllumehed kogu aeg streigivad. Prantsuse minister ütles üsna lühidalt, et ma ise kutsusin nad. Rohkem selgitusi ei olnud minu jaoks vaja tollel hetkel," rääkis Oopkaup.

Tema sõnul on tegelik pilt palju suurem, kui sageli ette kujutame, sest põllumehed konkureerivad esiteks riigisiseselt rahalistele vahenditele valitsuse juures, lisaks Euroopa Liidu siseselt, kus ei lähe alati kõige paremini, ja konkurents on ka maailma tasandil.

"Kõige väiksem on see konkurents tegelikult põllumehe juures, kui me müüme vilja kokkuostjale. Ülejäänud kõik konkureerimise kohad on palju suuremad, kõrgemad ja raskemini mõjutatavad," märkis Oopkaup

Põhjus, miks on vaja 500-miljonilise toetuse üle muretseda, on selles, et Euroopa Liit on jätnud liikmesriikidele vabad käed summa kasutamiseks.

"Uue perioodi muudatud on selline, et kui varem oli terve põllumajanduse eelarve eraldi, siis nüüd see liideti kokku," selgitas Terras. "Sellest üks osa anti toidusektorile juurde selleks, et võrdsustada toetuse tasemeid Euroopa keskmisega. See 546 miljonit öeldi komisjoni poolt välja, et see on toidusektorile, aga sinna ei pandud juriidiliselt piiranguid ette. Ehk siis anti võimalus riigile otsustada, aga samas verbaalselt volinikega suheldes, on see olnud selge, et selle eesmärk on võrdsustada toetusi toidusektoris."

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juht Timo Varblas rõhutas pressiteates, et põllumeestel ei ole vaja abi, vaid kindlust ja selgeid otsuseid, et toidujulgeoleku tagamine on ka valitsuse prioriteet.

Valitsus arutab põllumeeste toetuse kasutamist augustis koos riigieelarve planeerimisega.

Aktsiooni korraldus

Aktsiooni käigus kogunevad põllumajandustootjad traktoritega mitmes Eesti piirkonnas, sealhulgas Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rakveres, Viljandis, Jõhvis, Jõgeval, Kuressaares, Räpinas, Valgas ja Võrus. Traktorid liiguvad ajavahemikus kell 10-12 aeglaselt ringteedel või nende läheduses. Korraldajate põhimõte on, et liiklust ei blokeerita ning ei takistata ühistransporti ega operatiivsõidukeid.